Üle 1000 treeneri saab riigilt töötasutoetuse

Selgunud on treenerite töötasutoetuste taotlemise tulemused – riigipoolse toetuse saab tänavu 1034 kõrgema kutsetaseme treenerit, kes juhendavad ühtekokku 31 900 last ja noort. Enim toetusi jõuab jalgpalli-, kergejõustiku- ja korvpallitreeneriteni, nendel  aladel on kõige rohkem laste ja noorte treeningrühmi.

Kultuuriminister Urve Tiiduse sõnul on riigipoolsel töötasutoetusel kolme laadi mõju. „Esiteks annab see ammuoodatud kindlustunde laste- ja noortetreeneritele, kes ei pea enam muretsema oma ravi- või pensionikindlustuse pärast. Teiseks, riigipoolne toetus aitab hoida trennitasusid jõukohastena. Kolmandaks, töötasutoetus innustab treenereid taotlema kõrgemat kutsetaset. See annab omakorda kindlustunde lapsevanematele, sest saavad usaldada oma lapsed kvalifitseeritud treenerite hoolde,“ tõi kultuuriminister välja.

„Esimesed tulemused näitasid ühtlasi, et tänavusse eelarvesse planeeritud summast jäi pisut puudu, et maksta töötasutoetust taotletud mahus. See on meile tugev argument järgmiste aastate eelarvekõnelusteks, kuhu läheme sooviga suurendada laste- ja noortetreenerite töötasutoetusteks mõeldud summat,“ kinnitas kultuuriminister Tiidus.

Treenerite töötasutoetuste avaldusi menetlenud Spordikoolituse ja -Teabe SA juhataja Toomas Tõnise tunnustab spordikoole ja -klubisid suure huvi, avatuse ja valmisoleku eest uue süsteemiga kaasa tulemisel. „Eelmisel aastal, kui töötasutoetuste süsteemi hakati alles ette valmistama, asusid klubid ja koolid oma töösuhteid treeneritega korrastama. See kasvatas ka toetust taotlenud treenerite üldarvu. Nüüdseks on muutunud töö treeningrühmadega, eriti laste ja noorte omadega, oluliselt selgemaks. Erinevate registritega seotud infosüsteem välistab kattuvused ja võimaldab eraldada töötasutoetusi läbipaistvalt,“ rääkis Tõnise.

327 spordiklubi, -kooli ja alaliitu esitasid tähtajaks töötasutoetuse taotlusi 4,22 miljoni euro ulatuses. Tänavuses riigieelarves on toetusteks arvestatud 3,51 miljonit eurot, mistõttu makstakse töötasutoetusi koefitsiendiga 0,83. Täismahus toetuse suuruseks kujunes 389,37 eurot kuus ning selle summa saab 375 täiskoormusega ehk nädalas 24 treeningtundi andvat treenerit.

Üle poole toetustest jaguneb kuue spordiala treenerite vahel – jalgpall (152 treenerit), kergejõustik (111), korvpall (101), võimlemine (80), ujumine (75) ja võrkpall (73). Kokku saavad töötasutoetust 48 erineva spordiala treenerid.

Treenerite toetussummad kantakse spordiklubidele, -koolidele ja alaliitudele hiljemalt 30. jaanuariks.

Taotluste menetlemist korraldas Eesti Spordikoolituse ja -Teabe SA, kes töötas selle tarbeks välja spetsiaalse elektroonilise keskkonna.

Taustaks:

• toetuste eraldamise aluseks oleva kultuuriministri määruse põhipunktid:
• riigipoolset tööjõukulude toetust saavad taotleda spordiklubid, -koolid ja spordialaliidud 5. ja kõrgema kehtiva kutsetasemega treeneritele, kes juhendavad laste ja noorte treeningrühmi;
• toetuse taotlemise õigus on spordiklubidel, kes on kantud Eesti spordiregistrisse ning spordikoolidel, kelle andmed on esitatud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS), samuti spordialaliitudel;
•tööjõukulude toetust makstakse planeeritud ja järjepideva treeningtöö läbiviimise eest laste ja noortega, kelle vanuse ülempiir on 24 aastat;
• treenerile makstava tasu arvestuslikuks aluseks on tema poolt vahetult juhendatavate treeningtundide arv nädalas. Täistööajaga töötava treeneri nädalakoormus on 24 akadeemilist treeningtundi nädalas. Töötasutoetust makstakse alates 4-treeningtunnise nädalakoormusega treeneritöö eest;
• riigipoolne tööjõukulude toetus moodustab kuni 50% treenerile makstavast töötasust. Spordialaliit, spordiklubi või spordikool peab omalt poolt rahastama treeneri töötasustamist vähemalt samal määral.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

Uudised

Tööriistad