Muudatused seadustes: uued auditipiirmäärad

Rahandusministeeriumis on väljatöötamisel arvestusala valge raamat, mis puudutab lisaks aastaaruandele ka auditikohustuse uusi piirmäärasid ning raamatupidajate ja audiitorite kutsetegevuse eri aspekte.

Eesti peab juunis 2015 üle võtma Euroopa Liidu uue raamatupidamisdirektiivi. Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa selgitab, millised sõlmteemad tähelepanu pälvivad ning missugused oleksid võimalike muudatuste mõjud erinevatele sidusrühmadele.

Miks pidasite vajalikuks muuta Raamatupidamise Toimkonna juhendite õiguslikku staatust? Kas toimkond polnud pädev või juhendeid ei järgitud praktikas?
Küsimus ei ole Raamatupidamise Toimkonna pädevuses. Süsteem on hästi toiminud, muret pole olnud. See on puhtalt õiguslik küsimus. Nimelt puudutas üks 2008. aasta Riigikohtu lahend  seda, kuivõrd kohalike omavalitsuse üksus peaks lähtuma majandusaasta aruande koostamisel Raamatupidamise Toimkonna juhendites toodud nõuetest. Täpsemalt, kuidas peaks kajastama avaliku ja erasektori partnerlusprojekte (PPP). Kui Tallinna linn läks riigi vastu kohtusse, testiti ühtlasi Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamise struktuuri. Selles vaidluses polnud oluline see, kas juhend on hea või halb, vaid kuidas see õigusruumi tuleb. Riigikohus on öelnud, et see pole päris põhiseaduspärane.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et üldeeskirja § 11 lg 5 ei ole formaalselt põhiseaduspärane. Sellest sättest tulenev kohalike omavalitsuste kohustus lähtuda majandusaasta aruande koostamisel RTJ-dest on vastuolus PS § 3 lg 1 esimese lausega. Seda põhjusel, et Raamatupidamise Toimkonnale, mis tegutseb valitsuse moodustatud sõltumatu komisjonina, ei ole põhiseadusega antud üldkohustuslike õigusnormide kehtestamise pädevust.
Raamatupidamise Toimkonna juhend ei ole õigustloov akt. Seda pole vastu võtnud õigusaktide vastuvõtmiseks ettenähtud menetlust järgides vastava pädevusega organ. Kolleegium leidis, et üldeeskirjas sisalduv viide Raamatupidamise Toimkonna juhenditele ei muuda juhendeid osaks üldeeskirjast ning RTJ-id ei ole vaidlustatavad.

Kui rääkida sadamast, kuhu laev võiks tüürida, siis vaataks Saksamaa poole ja püüaks sealse lahenduse analoogiat rakendada. Raamatupidamise Toimkond, sõltumatu ekspertide kogu koostab standardi, mis oleks maailma parima praktikaga kooskõlas. Toimkond kuulab ära sidusrühmade seisukohad. Toimkonna heaks kiidetud standard esitataks rahandusministrile, kes selle oma määrusega kehtestaks. Praeguse süsteemi kohaselt avaldatakse toimkonna juhend heakskiitmise järgselt Riigi Teatajas.

Kuidas on plaanis muuta auditi-, ülevaatuse või arvestuseksperdi piirmäärasid?
Meie eesmärk on pakkuda Eesti avalikkusele infot optimaalse halduskuluga. Finantsarvestus on ettevõttest välja suunatud infovoog. Raamatupidamise direktiivi reguleerimisala on aruanne, mida peaks avalikkusega jagama. Kuidas seda aruannet koostatakse ja avaldatakse, on raamatupidamise direktiivi põhiskoop – direktiiv ei räägi raamatupidamise korraldamisest, toimkonna pädevusest ja muust sisulisest. Rahandusministeeriumi küsimus on: kas eksisteerib mingi optimaalsem lahend kui senituntu?

Räägime siiski piirmääradest, mis on kohustuslikud. Seaduses sätestatud kohustusi saab teha lihtsamaks, ent kui ettevõttel on mingi äriline põhjus, näiteks annab audiitorkontroll tuge investorite kaasamiseks või krediidi saamiseks, siis saab ettevõte ise valida koormavama tee, st pöörduda omal algatusel audiitorettevõtja poole, et auditi või ülevaatuse teenust tellida.

Kui paljud ettevõtted vabaneksid auditeerimiskohustusest?
Idee on see, et kui ülevaatuse ja auditi piiri tõsta, siis vabaneb teatud osa kohustuslasi, kel on praegu ülevaatuskohustus. Üks võimalus oleks see, et altpoolt vabanev osa saaks võimaluse valida, kas osta sisse aruande koostamise teenus või lasta aruanne üle vaadata. Meie arvates oleks nutikas pakkuda ettevõtjatele täiendavat valikuvõimalust. Ettevõtjate jaoks tähendab see võimalust juhtida ettevõttega seotud halduskoormust. Seadusandja poole pealt ei tahaks öelda, et üks lahendus on vale või õige, tahaks seda valikut teostada turuosalistele otsustusvõimalusi lisades.

Kui peade arvu järgi on ettevõtjate jaotus suuruskategooriatesse Euroopa Liidu keskmise ja Eesti võrdluses identne, siis käibe ja varade osatähtsuse puhul on pilt kardinaalselt erinev. Seetõttu on ka direktiivil väga erinev mõju eri liikmesriikidele. Nimelt lähtub uus direktiiv teesist, et mõtle esmalt väikesele. Põhistsenaariumina pannakse paika aruanne, mis on väikeettevõtetele sobilik: kaks põhiaruannet (bilanss ja kasum), piiritletud arv lisasid pluss tegevusaruanne. Keskmiste ja suurte osas võib liikmesriik koormust kasvatada, aga allapoole ei tohi. Suur vahe on selles, kas see “ei tohi” puudutab 60% majandusest või 25% majandusest. Meie jaoks tähendab see majanduse peavoolu ja seetõttu ei saa me direktiivi pakutavat kohaldamisklausliteta rakendada, sest see mõjuks ilmselt halvasti nii Eesti kui ka siinse ettevõtja konkurentsivõimele.

Teeme ettepaneku mikroettevõtjate segmenti diferentseerida ja lisada nanoettevõtja kategooria. Uut optimumi otsides püüame välja tulla kriteeriumitega, mis meie arvates iseloomustaks paremini kui bilansi- ja müüginäitajad avaliku huvi määra erinevate ettevõtjate osas. Täiendavad näitajad on näiteks osanike struktuur ja arv, kui palju kasutatakse võõrkapitali ning kas potentsiaalne nano on käibemaksukohustuslane. Lähtume põhimõttelisest teesist: kui avalikkuse huvi on väike, võib kaaluda madalamat halduskoormust.
Arvestama peaks ka majanduskasvuga – kui aeg-ajalt piirmäärasid ülespoole mitte nihutada, siis samade piirmääradega saaks kindlustandvate teenustega kaetuks järjest suurem hulk kogu rahvamajanduse varast ja käibest. Küsimus on, kas see on avalikkuse ootus või pigem senise infovoo säilitamine kaalutult halduskoormusega.

Auditi piirmääradest rääkides tuleks veel mainida, et kui eraõiguslikul alusel tegutseval osapoolel on vajadus millegi järele, siis pole kohustusel ilmtingimata tähtsust. Neid, kes ei taha auditit või ülevaatust teha, ei pruugi olla üldse palju, eelduseks muidugi asjaolu, et audiitorettevõtja osutab kutseteenust kvaliteetselt. Suhteliselt lihtne on numbreid tabelisse koondada ja formaalseid tulemusi mõõta, ent käitumise dünaamika võib olla hoopis teine.

Eurodirektiivi nõue on aruannete halduskoormust 25% vähendada. Liikmesriik ei pea kõiki direktiivis sisalduvaid võimalusi rakendama, ent kui mõned riigid otsustavad seda teha, siis võib ka meie ettevõtjatel tekkida küsimus, et miks meie seda ei tee?

Jätkub sel nädalal.

Intervjuu I osa loe SIIT.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad