5. detsember 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majandusarvestuses on oluline areng

Majandusarvestuse Õpetajate Kogu äsjasel kohtumisel tähtsustati kutse- ja eksamisüsteemi sidumist rahvusvaheliste standarditega ning andmetulvast info eraldamise ja edastamise rolli.

27-28. novembril 2014 toimus Majandusarvestuse Õpetajate Kogu (MÕK) seminar/koosolek millest võtsid osa 19 erineva organisatsiooni, sh 12 kooli (5 ülikooli) esindajad.Õppejõud tunnevad puudust kaasaegsetest õppevahenditest. Koosolekul otsustati, et vajalik on luua elektrooniline platvorm, mis koondaks erinevad eesti keelsed erialased õppevahendid:  nt e-raamatud ja –konspektid, juhtumid (case) jne. Loodav vahend peaks koondama info ja võimaldama juurdepääsu interaktiivsetele õppevahenditele ja –keskkondadele (nt harjutusfirmad, majandustarkavade demoversioonid jne). Otsustati teha pöördumised  Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonide koostamise ning RIK-ile aastaaruande esitamise demoversiooni arendamiseks, et luua terviklik interaktiivne raamatupidamise õppevahend.

Seminaril tutvustasid Rahandusministeeriumi esindajad kavandatavaid muudatusi seadusandluses ning arutati, kuidas panustada finantskirjaoskuse arengusse. Seminarist osavõtjad tutvusid Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis kasutusel oleva Harjutusfirmade programmiga ning arutleti juhtimismängude (nt Dynama) kasutusvõimaluste üle  arvestusainete õppes.Majandusarvestuse õppevahendid vajavad kaasajastamist

Kutseeksamid peaks vastama rahvusvahelistele standarditeleKoosolekul osalejad leidsid, et arvestusalase õppe ning eriala arengu võtmeküsimuseks on ühtse Arvestusekspertide kutse loomine senise Raamatupidaja ja Audiitori kutse ühisosa alusel ning vastavate kutseeksamite arendamine. MÕK-i liikmed on valmis panustama eksamisüsteemi arengusse ning olema  siduvaks lüliks eriala katusorganisatsioonide vahel õpetamise ning teadusuuringutega seonduvas. Leiti ka, et Eestis sooritatud kutseeksamid peaksid olema võrreldavad rahvusvaheliste kutseeksamitega (ACCA, CPA vms).

Õppejõud leiavad, et erinevused erialaste terminite kasutamisel tekitavad segadust nii üliõpilaste kui ka praktikute hulgas. Koosolekul osalejad rõhutasid vajadust erialase terminoloogia alaste diskussioonide järele, mille eesmärgiks oleks terminoloogia ühtlustamine nii õppetöös kui ka seadusandluses. Nõustuti  Rahandusministeeriumi ettepanekuga kaasata seadusandluses kasutatava terminoloogia analüüsi  praktikuid. Otsustati moodustada MÕK-i juurde terminoloogia komisjon, kelle esmaseks ülesandeks on koostada tegevuskava avaliku diskussiooni korraldamiseks.

Tähtsamaks muutub andmetulvast info eraldamineTuginedes võrdlevatele rahvusvahelistele uurimustele, saab väita, et Eestis on arvestusalased teadmised ning ka seadusloome (st siis riigi osa ja toetus) küllalt heal tasemel. Selge on see, et rahul ei saa kunagi olla, alati võiks olla parem ning - mis veel olulisem - maailm muutub nii kiiresti, et nende muutustega kohanemine, kaasa minemine nõuab pidevat arengut, muutumist ja  püüdu "parem olla".

Kuna maailm pöördub aina enam infopõhise juhtimise poole, siis aina olulisemaks muutub ka inimeste roll, kes suudavad andmetest (nii finants- kui ka muudest andmetest) vajaliku info tekitada ning seda arusaavalt edastada (tõlkida) otsustajatele. Väidetakse, et näiteks USA-s on lähema  5 aasta pärast puudu ca  190 000 selliste oskustega inimest. See on ühelt poolt tingitud sellest, et infotehnoloogia teeb andmete kogumise võimalikuks ja teiselt poolt ka odavaks, st kättesaadavaks ka väikestele ettevõtetele. Kui ärid tahavad püsida konkurentsis ja olla valmis kiirelt reageerima muutustele - peavad nad olema võimelised andmetulvast neile vajaliku info eraldama ja mõtestama. See on eriti oluline just  väikse, avatud ja paindliku majanudkeskkonna puhul.

Eesti majandusruum tuleb atraktiivsemaks muutaTeine aspekt, mis on veel olulisem on Eesti majandusruumi atraktiivsus. Atraktiivsus investoritele. Selle üheks oluliseks komponendiks on ettevõtluskeskkonna ja äride usaldusväärsus, mis aga suures osas põhineb nende poolt väljastatud (finants)info usaldusväärsusel. Just selles osas on meil suur tööpõld ees. Esiteks ise teada ja ka uskuda, et meie arvestusspetsialistid suudavad, saavad ja tahavad teha kvaliteetset tööd ning teiseks see signaal ka laiemale avalikkusele edastada. See on üks põhjusi, miks peame väga oluliseks (tegelikult lausa võtmeküsimuseks)  rahvusvaheliste kutseeksamitega võrreldava eksamisüsteemi arendamist ja sisse viimist Eestis. Et oleks objektiivne alus hindamaks meie spetsialistide ja teenuste usladusväärsust ja kvailteeti, samuti võimaldab see saada indikatsiooni meie eriala hariduse usaldusväärsusest ja kvaliteedist. Ühtlasi looks see aluse ka eriala õppe arengule.  See kõik omakoda aga võimaldab  arvestuse- ja analüüsiteenuste paremat kvaliteeti ning lisaks ka suuremat eksporti tulevikus.

Taset ei saa häbeneda, ent arenguruumi on küllagaOlen õpetanud kõrg- ja ülikoolides ca 15 aastat, nii täiskasvanud inimesi kui äsja keskkooli lõpetanuid, nii eestlasi kui ka mujalt riikidest pärit tudengeid nii Eestis kui ka piiri taga. Huvi puudust senini ei ole täheldanud. Tudengid on enamuses väga entusiastlikud, pigem on kuulda nurinat, et arvestusaineid on õppekavades liiga väheses mahus. Usun, et teised õppejõud võivad sedasama kinnitada. Viimastel aastatel on olnud pigem trend arvestuse ja -analüüsi erialde populaarsuse tõusule, ja seda tegelikult üle maailma. Näiteks Sydney ülikoolis, kus ma aasta alguses  töötasin, on majandusarvestuse üliõpilaste arv viimase viie aastaga kolmekordistunud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et üldise taseme osas ei ole meil midagi häbeneda, kuid arengu ruumi on küllaga ning arvesse võttes eriala olulisust ja selle olulisuse kasvu infoühiskonnas, peame hea seisma eriala arengu eest, mis tagaks selle jätkuva kvaliteedi ka muutuvas keskkonnas.

Majandusarvestuse Õpetajate Kogu on tegutsenud alates 2012. a. augustist seltsinguna ja 2013. aastast MTÜna. MÕKi võrgustikus on ligi 100 liiget enam kui  20-st koolist ja organisatsioonist.

MTÜ MÕK eesmärgid on:

1. Ühendada majandusarvestuse ja teiste rahanduse ning finantsjuhtimisega seotud erialade õpetajaid ja õpetamisega seotud inimesi nende elukutse, kohustuste ja õiguste paremaks toetamiseks;2. Tõsta majandusarvestuse alase hariduse taset ja erialast pädevust koolides ja organisatsioonides;3. Levitada ja arendada liikmeskonnale suunatud erialast infot ja oskusi;4. Väljendada liikmeskonna seisukohti riiklikel ja ühiskondlikel aruteludel ning otsustamisel;5. Arendada koostööd kõigi Ühinguga sarnaseid eesmärke taotlevate isikute ja organisatsioonidega.

Autor: Tuuli Seinberg, Ülle Pärl

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700