3. detsember 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maksusaladus vs USA

Advokaadibüroo Antsmäe Loor vandeadvokaadi Kaido Loori arvates kujunes maksualase teabe vahetamise dialoog USAga monoloogiks ja maksumaksja õiguste asemel said seaduseks peamiselt kohustused.

Valitsus esitas 28. novembril Riigikogule „Maksualase teabevahetuse seaduse“ eelnõu. Seletuskirja kohaselt viiakse selle seadusega Eesti õigusruum kooskõlla Eesti ja USA vahelise rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkuleppega.

Tegemist on huvitava näitega USA õiguse kehtestamisest teistes riikides (sh Eestis). 16. sajandil toimus Euroopas Rooma õiguse retseptsioon: tolleaegne feodaalühiskond võttis üle tuhat aastat vanema Rooma õiguse, mis oli tärkavate omandi-, lepingu- ja perekonnaõiguste kaitsmiseks palju sobivam kui arengule jalgu jäänud feodaal- ja kirikuõigus. Alates 1990ndatest on Eestis tajutav Saksa õiguse retseptsioon, millest on võetud ehituskive paljude seadustike kirjutamisel. Alates 2000ndatest oleme üdini läbitud Euroopa Liidu õigusest ja nüüd, alates selle seaduse jõustumisest kehtivad Eesti õiguses otsesed viited USA siseriiklikule õigusele. Jääb üle oodata vaid USA vastavate õigusaktide avaldamist Riigi Teatajas maarahva keeles.

Esialgsed sanktsioonid olid plaanitud karmimadSiiski on see oluliselt tsiviliseeritum, kui USA esialgne plaan sanktsioneerida kõiki koostööle mittealluvaid (muu maailma) finantsvahendajaid trahviga, suuruses 30% maksest, teiste riikidega dialoogi astumata. Nii on USA juba jõudnud teha 30%-lisi kinnipidamisi, mille kooskõla rahvusvaheliste lepingutega on tugevalt küsitav. On teada juhtumeid, kus USA ettevõtete dividendidest Eesti residentidele on 30% USA kinni pidanud ilma ühegi haldusmenetluseta, ärakuulamisõiguseta, uurimiskohustuse täitmiseta jne. Maksualase teabevahetuse seadusega tekib veidi suurem õiguslik selgus, kuidas saab EMTA automaatselt USA ja muu maailmaga jagada informatsiooni, mida traditsiooniliselt maksusaladuseks peetakse.

Seaduse jõustumisel võib EMTA vahetada kogu infot iga isiku kohta, kui sellise info vahetamist näeb ette välisleping või EL-i õigus. Uus regulatsioon seab peamiselt kohustusi teabeandjatele (sh. varade investeerimiseks kasutatavatele ühingutele, krediidiasutustele, investeerimisühingutele, fondivalitsejatele ja elukindlustusandjatele (ja nende Eesti filiaalidele), hoiu-laenuühistutele, investeerimisfondidele ja EVK-le).

Teabeandja (va. mõned spetsiifilised finantsasutused nagu pensionifondid, Eesti Pank, pank või finantsasutus väheste USA varadega jms, nn. aruandekohustuslik Eesti finantsasutus) peab koguma ja edastama EMTA-le kord aastas iga USA isiku kohta järgmisi andmeid: nimi, aadress ja USA maksukohustuslase number, kontonumber, -jääk ja -väärtus, intresside, dividendide ja kontol olevate varadega seotud sissetulekute brutosummad, vara müügist või lunastamisest saadud brutotulu. Kui teabeandja oma kohustusi täidab, saab ta oma tulud ilma 30%-lise kinnipidamiseta.

Kaasnevad õiguslikud probleemid

Õiguslikult tekib suuremal hulgal küsimusi kohtulikust ja kohtuvälisest kontrollist halduse tegevuse üle. Kuna andmevahetust võib EMTA läbi viia ise, siis kuidas saab maksumaksja (andmesubjekt):(a) teada, et EMTA on tema kohta mingid andmed üldse saanud,(b) teada, mida täpselt on tema kohta EMTA kogunud Eesti teabeandjatelt või välisriigist,(c) milliseid andmeid andmesubjekti kohta EMTA edastab, millisele välisriigi asutusele ja millisel õiguslikul alusel,(d) vaidlustada EMTA otsust andmeid edastada,(e) nõuda andmete parandamist?Kuna automaatse andmevahetusega võivad kaasneda märkimisväärsed vead, ebatäpsused ja sellest tulenev segadus, siis võiks eelnõu ette näha, et andmevahetusele eelneb andmesubjekti põhjalik teavitus, andmete parandamise ja täiendamise võimalus ja maksumaksja õiguste rikkumise korral andmevahetuse vaidlustamise õigus. Ilma selleta on andmesubjekt potentsiaalselt sunnitud kandma ebaproportsionaalseid kulusid andmete parandamiseks välisriigis. Nimetatud põhimõtete asemel paneb eelnõu teabeandjale, st erasektorile, kohustuse teavitada andmesubjekti (kui viimane oskab seda küsida) EMTA-le edastatud andmetest, ja jällegi teabeandjale, kohustuse andmed parandada. St et andmesubjekt peab esitama oma taotlused mitmetele teabeandjatele, selle asemel et saada need (automaatselt) EMTA-st. Sellist andmete kontrolli ja kohustust saaks kindlasti efektiivsemalt korraldada keskselt EMTA kaudu.Eelnõu seletuskirjast puudub tõsiseltvõetav tuluanalüüs.Kokkuvõtvalt tuleb nentida, et dialoog USAga kujunes siiski monoloogiks ja maksumaksja õiguste asemel said seaduseks peamiselt kohustused. 

Autor: Kaido Loor, Tuuli Seinberg

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700