Täna valitsuses arutlusel ka spordikulude erisoodustus

Valitsus arutleb täna äriseadustiku, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse, ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise üle ning  kõne all on ka tööandja vabastamine erisoodustusest töötaja spordikulude katmisel.

Arvamuse andmine tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu (755 SE) kohta
Eelnõu kohaselt vabastatakse erisoodustusest tööandja kulutused töötaja või teenistuja spordiga tegelemise kulude katmisel, mis ühes kalendriaastas ei ületa 500 eurot töötaja või teenistuja kohta.
Spordiga tegelemise kulude alla lähevad spordirajatise kasutamisega seonduv kulu, harrastus- ja tervisespordi ürituste osalemistasu ning spordiürituste korraldamisega seonduv kulu. Spordirajatiste kasutamisega seonduv kulu võib olla nii pääse kui ka spordirajatise rendikulu.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Tööandja võib maksusoodustuses näha võimalust tööjõukulusid kokku hoida ja asendab kokkuleppel töötajaga maksustatava palga vastavas ulatuses kas osaliselt või täielikult maksuvaba erisoodustusega. Rahandusministeerium leiab, et maksusoodustuse kehtestamise tõttu potentsiaalselt saamata jäävad summad tuleks suunata pigem üldkasutatavate spordirajatiste ja muude tasuta sportimisvõimaluste juurde loomiseks, samuti noortespordi toetamiseks, mis looks maksusoodustusega võrreldes paremad võimalused elukestva liikumisharjumuse ja tervislike eluviiside kujunemiseks.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 28. novembriks rahanduskomisjonile.

Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu
Eelnõuga võimaldatakse suurendada osaühingu osakapitali tingimuslikult ning vajadusel selle käigus väljastada võlakirju. Ka võimaldatakse osaühingu põhikirjaga teatud osanikele või osanike gruppidele eriõiguste andmist ning osaühingu poolt eri liiki osade väljaandmist. Nt saab anda eriõigusi teatud otsuste vastuvõtmisel, vetoõigusi, eelisõigusi dividendi või likvideerimishüvitise saamisel.
Osaühingu nõukogu liikmed saavad edaspidi osaleda koosolekutel sidevahendite abil. Samuti muudetakse nõukogu otsuste vastuvõtmise korda ilma koosolekut kokku kutsumata selliselt, et nõukogu saab vajadusel ka oma töökorras määratleda otsuste sellisel kujul vastuvõtmist.
Osaühingu juhatusele ja nõukogule saab anda põhikirjaga õiguse suurendada osaühingu kapitali, et igapäevasele kapitali kaasamise vajadustele kiiremini ja efektiivsemalt reageerida.

Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
Eelnõuga seatakse ülempiir tarbijalt nõutavatele sissenõudmiskuludele ja täiendatakse viivise regulatsiooni. Lepingu kestel saab tarbijalt nõuda vaid meeldetuletuskirjade saatmise kulusid. Iga lepingu kestel sissenõutavaks võlgnevuse kohta saab saata ainult ühe tasulise meeldetuletuskirja, mille hüvitamiseks võib nõuda tarbijalt kuni 5 eurot. See õigus on võlausaldajal juhul, kui ta on enne saatnud tarbijale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
Pärast lepingu lõppu võib tarbijale saata maksimaalselt kolm tasulist kirja. Kirju võib saata iga seitsme päeva tagant. Arvestada tuleb ka sissenõudmiskulude kogusumma ülempiiriga. Eelnõus on ette nähtud astmeline süsteem, milles konkreetse ülempiiri suurus sõltub nõude suurusest. Pärast lepingu lõppu võib tarbijale saadetavate meeldetuletuskirjade eest nõuda hüvitist maksimaalselt summades, mis sõltuvad nõude suuruses.
Eelnõuga sätestatakse kohustus avaldada tarbijakrediidilepingutes kohalduv viivise määr nii päeva- kui ka aastamäärana. See võimaldab anda tarbijale selgema ülevaate maksetega hilinemise tegelikust tagajärjest. Samuti täpsustatakse viivise regulatsiooni ning sätestatakse sõnaselgelt, et senine intressilt viivise arvestamise keeld kohaldub ka muule raha kasutamise tasule, millel on sisuliselt sama eesmärk nagu intressil.

Seadus jõustub 1. juulil 2015. a.

Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Riski- ja erakapitalituru arendamiseks luuakse KredExi juurde varase faasi fondifond. Selleks eraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium perioodil 2014-2010 struktuurifondi vahenditest KredExile 60 miljonit eurot. Fondifond omakorda investeerib läbi allfondide varases faasis Eesti iduettevõtete omakapitali. Selle instrumendi kaudu saab investeeringu ligikaudu 60 Eesti iduettevõtet.
Kavandatav muudatus annab ka pensionifondidele võimaluse suurendada nende osakaalu Eesti omakapitaliinvesteeringute turul. Pensionifondidel on võimalik investeerida allfondidesse, mis omakorda pakuvad rahastamisvõimalusi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Laenu andmisest tulenevate huvide kaitseks saab KredEx õiguse omandada ja võõrandada osalus laenu saanud äriühingutes ilma Vabariigi Valitsuse igakordse volituseta.
Eelnõu kohaselt tõstetakse ka laenude riikliku tagamise maksimaalset määra seniselt 75%-lt 80%-ni. Suurem riiklik tagatis on vajalik eeskätt alustavate äriühingute rahastamisel, sest pankade kapitalinõuded on jätkuvalt ranged. Samuti võimaldab muudatus tõsta korterelamute käenduse määra 80%-ni, mis annab täiendava kindluse väiksemates piirkondades asuvate kortermajade laenude rahastamisel.

Eelnõu on kavandatud jõustuma 2015. aasta märtsis.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad