5. november 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lehis: riigikogust lähevad läbi lollused

Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis kritiseeris täna EVEA ettevõtlusfoorumil ametnikukeskset seadusloomet, mille tõttu läheb riigikogust läbi hulk lollusi.

Lehise sõnul seisneb Eesti seadusloome põhiline probleem selles, et pädevad spetsialistid ei tee enamasti seda tööd, mida nad kõige paremini oskaksid, või ei leita neid ka lihtsalt üles. "Tasust olulisem siinkohal on töökorraldus. Inimene, kes suudaks kirjutada tervikliku maksuseaduse, pannakse tegelema talle võõra valdkonnaga." Selle tulemusena näitavad viimase aja seadusemuudatused Lehise sõnul huvigruppidega mittearvestamist, ametnike praaki on palju.

"Seaduseandja üks funktsioon on täidesaatva võimu kontroll, aga selle tööga nad hakkama ei saa," rääkis Lehis. "Poliitikutel ei ole sageli võtta alternatiivse spetsialisti arvamust. Kui see arvamus tuleb erasektorist, siis kahtlustatakse ütlejat selles, et ta tegutseb oma huvides. Mõtteviis on, et ministeeriumi ametnik ajab ikka õiget asja. Ja nii seadusemuudatused vastu võetakse."

Ajakirjanduses figureerib minister, aga tegelikku tööd teevad asekantslerid ja osakonnajuhatajad, märkis Lehis. "Asekantslerid ja ametnikud on nagu maks ja neerud, mis filtreerivad aineid ja saadavad ülejäägi tagauksest välja." Nii võib tema sõnul nii mõnigi lollus riigikogust läbi minna, sest see on ametnike jaoks sobiv viis jätta muljet, et probleem on lahendatud. Enamik maksumuudatusi on Lehise sõnul sündinud soovist leida keerulisele probleemile lihtne lahendus.

Poliitikute kohta lausus Lehis, et nad kaotavad kiiresti reaalsustaju. "Mida kõrgem tasand, seda rohkem on inimene ümbritsetud pugejatest," lajatas ta.

Seadusemuudatuse sünni järel on Lehise sõnul kolm võimalust. Esiteks, alguses on suur kisa ja pärast on suur vaikus, st lepitakse muudatusega. Teine variant on, et leitakse võimalus seadusemuudatusest kõrvale hiilida ja ei soovita avalikkust informeerida, missugune on leitud "lahendus". Kolmas variant on Lehise sõnul selline: kõigepealt kisa, siis natuke vaikust, ja siis veel suurem kisa. Viimane tähendab, et keegi maksumaksjatest on läinud kohtusse, ja paari aasta pärast selgub, et muudatus ongi põhiseadusevastane.

Lahendus on Lehis sõnul seadusandliku protsessi ümberkorraldamine, et seaduste sünni juures oleks rohkem huvigruppide esindajaid. Ta tuletas meelde, et ettevõtjate roll ei ole seadusi teha, küll aga võivad ettevõtjad öelda, et see või teine seadus on jama. "Ei ole nii, et teie tulete minu raha ära võtma, sõimate mul näo täis ja siis loodate veel, et ettevõtlusorganisatsioonid tulevad teie vigu parandama," ironiseeris ta.

Autor: Vilja Kiisler, Tuuli Seinberg

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700