27. oktoober 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tervishoiu jooksevkulude maht oli mullu 1,12 miljardit

Tervise Arengu Instituudi kogutud andmetel oli 2013. aastal tervishoiu jooksevkulude maht 1,12 miljardit eurot. Tervishoiukulude arvestamisel on esmakordselt Eestis rakendatud uut metoodikat ning toimunud on ka muudatused mõistete osas.

Tervishoiu jooksevkuludest enamiku, 66,4%, moodustasid Eesti Haigekassa kulutused. Leibkondade kulutused moodustasid jooksevkuludest 22,3% ja valitsuse omad 9,5%. kulutas absoluutsummas enim hospitaliseeritud patsientide ravile, seda 270 miljonit eurot. Järgmine suurem kulugrupp olid kulutused põhilistele meditsiini ja diagnostikateenustele 152,4 miljoni euro ning retseptiravimite kompensatsioonile 103,4 miljoni näol. hõlmasid suurima osa kulutused retseptiravimitele, kokku 61,6 miljonit eurot. Hambaravile kulutasid leibkonnad omaosalusena 60,9 miljonit eurot ning käsimüügiravimitele 40,7 miljonit eurot. moodustasid suurima osa kulutused patsiendi transpordile ja päästetegevusele, kokku 28,9 miljonit eurot. Sellest enamiku moodustas kiirabiteenuse finantseerimine. Järgmine suurem kulugrupp oli varajase haigestumise seire programmid 18,4 miljoni euroga. Sellest oluline osa oli suunatud HIV-nakkuse vastu võitlemiseks. Kolmas suurem valitsuse tervishoiu kulugrupp oli hospitaliseeritud patsientide õendusabi 13,6 miljoni euroga.) ja tervisestatistika osakonna materjalide juurest.

Eesti Haigekassa

Leibkondade omaosalusest

Keskvalitsuse kulutustest

Tervisehoiukulude arvestamisel on tänavu varasema System of Health Accounts (edaspidi SHA) 1.0 metoodika asemel rakendatud SHA 2011 metoodikat. Tegemist on rahvusvaheliselt standardiseeritud raamistikuga, mida kasutatakse tervishoiukulude süstemaatiliseks hindamiseks. Lähiaastatel võtavad sama metoodika kasutusele kõik tervishoiukulude hindamisega tegelevad riigid.Eesti kontekstis toimus oluline muudatus mõistete osas. Varasemalt valdavalt kasutusel olnud tervishoiu kogukulude mõiste asemel kasutatakse kulutuste iseloomustamiseks tervishoiu jooksevkulude mõistet. Lühidalt öeldes tähendab see seda, et kapitalikulud on jäetud tervishoiukulude arvestusest välja.Lisaks rahvusvahelisele metoodika muutusele uuenes ka Eesti leibkondade tervishoiukulude arvestusmetoodika. Varasemalt leibkonna eelarve uuringul põhinev metoodika asendati tervishoiuteenuste osutajate majandustegevusel baseeruva arvestusega.Tervishoiukulude detailsemad andmed leiab Tervise Arengu Instituudi kodulehelt tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist (www.tai.ee/tstua

Tervise Arengu Instituut juhib tähelepanu, et hetkel andmebaasis olevad 2013. aasta andmed on esialgsed. Lisaks tuleb eelmise aasta kulude võrdlemisel varasemate aastate omadega pidada silmas, et mõningad kulude erinevused võivad olla tingitud metoodilistest uuendustest.

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700