2. oktoober 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigihangete järelevalve ei karista, vaid õpetab

Riigihankemenetluse kehtetuks tunnistamisel ei ole hankes osalenutel võimalik n-ö saada hankelepingut endale: kogu hankeprotsess algab ikkagi otsast peale, selgitab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja Kristel Mesilane.

Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepperi arvamuslugu (26.09.2014 ÄP) riigihangete järelevalvest näitab selgelt, et alati ei ole ka riigihangete asjatundja piisavalt kursis järelevalve pädevuse ja selle eesmärkidega.

Kehtiva õiguse kohaselt puudub rahandusministeeriumil nii pädevus kui volitused, et sekkuda riigihanke objekti määratlemisesse. Riigihanke ese valitakse hankija vajadustest ning selle määratlemine kuulub igal juhul hankija ainukompetentsi.Lisaks ei ole ministeeriumi roll valdkondliku järelvalveorganina teha majanduskontrolli ega kontrollida hankija tegevuse otstarbekust. Seda viib riigi audiitorina läbi riigikontroll, kes vaatab, kas avaliku sektori raha on kasutatud tulemuslikult – säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt – ning õiguspäraselt.Rahandusministeerium teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet, mis on piiratud hankija tegevuse ja riigihanketingimuste seaduslikkuse kontrollimisega. Järelevalvemenetlus ei ole seotud isikute järelevalvetaotlustega ja ei dubleeri ega asenda kaebeõigusel põhinevat vaidlustusmenetlust hankeasjades. Kuivõrd riigihangete järelevalve teravik on suunatud riigihangete objektiivse seaduslikkuse tagamisele ja uurimise all võib olla hankemenetlus tervikuna, siis on järelevalve eesmärk saada terviklik ülevaade järelevalvealuste hankijate hankepraktikast pikema ajaperioodi kestel.Kindlasti ei näita järelevalve töö tulemuslikkust hankemenetluste kehtetuks tunnistamise otsuste ja ettekirjutuste arv. Kehtetuks tunnistamine viib kogu protsessi algusse tagasi ja seega võtab lisaaaega hanke välja kuulutajalt ning ka võimalike rikkumiste puhul ei saa pakkujad oma õigusi enam selle menetluse raames kaitsta. Kõigi poolte tegelik eesmärk on ikkagi see, et riigihanked oleksid vajaduste mõttes täpselt piiritletud, korrektselt korraldatud ning nende läbiviimise, vaidlustamise ja järelevalve protsessidest ja võimalikest tulemustest saaksid kõik osalejad ühtemoodi selgelt aru.Riigihangete järelevalve eesmärk on pigem hankijate ja ettevõtjate juhendamine, teavitamine ja toetamine. 

Autor: Kristel Mesilane, Tuuli Seinberg

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700