Riigieelarvesse laekus 63,7 protsenti aastatuludest

Rahandusministeeriumi andmetel laekus kaheksa kuuga riigieelarvesse tulusid 5,11 miljardit eurot ehk 63,7 protsenti aastaks planeeritust. Kulusid tehti sama ajaga 4,98 miljardi euro ulatuses, mis on 60,8 protsenti aastaks planeeritust.

2014. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega planeeritud tulusid 8,02 miljardit eurot ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,18 miljardit.

Tulusid võrreldes eelmise aastaga 75 miljonit rohkem

Tulusid laekus eelarvesse augusti lõpuks koos ettemaksudega 5,11 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 4,38 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 0,73 miljardit eurot. Kogutud maksutulud moodustavad 66,1 protsenti ning mittemaksulised tulud 52,6 protsenti aastaks kavandatust. Eelmise aasta riigieelarvesse laekus kaheksa kuuga aastaks kavandatud maksutuludest 67,2 protsenti ja mittemaksulistest tuludest 68,2 protsenti.

Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvaheliste heitmekvootide müügist, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.
Suurimate tululiikidena on kaheksa kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,49 miljardit eurot ehk 66,4 protsenti aastaks planeeritust, käibemaksu 1,11 miljardit eurot ehk 66,4 protsenti aastaks kavandatust ning toetusi 0,44 miljardit eurot ehk 49,3 protsenti eelarvest.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga koguti tulusid eelarvesse 75 miljonit eurot ehk 1,5 protsenti rohkem, sealhulgas maksutulude laekumine kasvas 7,5 protsenti ehk 306 miljoni euro võrra ning mittemaksulised tulud vähenesid 24,8 protsenti ehk 242 miljoni euro võrra. Aastaga on enim kasvanud sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumine, kasvud vastavalt  106 miljonit eurot ja 73 miljoni eurot.

Mittemaksuliste tulude vähenemine tuleneb peamiselt saadud toetuste vähenemise arvelt, kuna Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamise vana perioodi 2007–2013 toetused hakkavad lõppema ja uue perioodi 2014–2020 vahendite kasutamine on alles algusjärgus.

Suurimad kulud sotsiaaltoetused

Kulusid tehti kaheksa kuuga 4,98 miljardi euro ulatuses ehk 60,8 protsenti aastaks plaanitust. Sealjuures oli eelmise aasta võrreldava perioodi kulude maht 4,86 miljardit eurot, mis moodustas 62,5 protsenti aastaks kavandatust. Augustis tehti väljamakseid 584 miljonit eurot, mis on 7,1 protsenti kogu aastaks plaanitud kuludest.

Suurimate kuludena maksti kaheksa kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,1 miljardit eurot, mida on 8,2 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Selle põhjused on indekseerimisest tulenev pensionite tõus, pensionide tulumaksuvabastuse ja saajate arvu suurenemine ning suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tulenev ravikindlustuskulude kasv.

Riigi tegevuskuludeks kasutati kaheksa kuuga 809 miljonit eurot ehk 60,6 protsenti aastaks plaanitust. Eelmise aasta samal perioodil oli tegevuskuludeks kasutatud 62,4 protsenti eelarves kavandatust. Selle aasta kaheksa kuu tegevuskulude maht on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 61 miljonit eurot ehk 8,2 protsenti. Kavu taga on eelkõige osa antud toetuste ümberklassifitseerimine majandamiskuludeks ning osaliselt ka tööjõukulude suurenemine.

Personalikulude väljamakseid tehti kaheksa kuuga 439 miljonit eurot, mida on 7,4 protsenti enam eelmise aasta võrreldava perioodiga ning majandamiskulusid 370 miljonit eurot ehk 9,0 protsenti enam kui aasta varem samal perioodil.
Investeeringuteks suunati augusti lõpuks 268 miljonit eurot ehk 38,8 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Aasta varasemalt oli investeeringuteks kasutatud 364 miljonit eurot ehk 49,8 protsenti planeeritud eelarvest. Tänavu aasta tagasihoidlikum investeeringute eelarve ning täitmine tuleneb Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamise vana perioodi lõppemisest ja uue perioodi planeeritud aeglasemast käivitumisest.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti augusti lõpuks välja 340 miljonit eurot ehk 37,8 protsenti aasta eelarvest. Seda on 112 miljonit eurot vähem võrreldes aastatagusega. Eelmise programmiperioodi 3,4 miljardi euro suurusest struktuuritoetuste mahust oli augusti lõpuks projekte heaks kiidetud 98,0 protsenti ja väljamakseid tehtud 82,3 protsenti.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas augusti lõpu seisuga 1,58 miljardit eurot. Augustiga suurenes likviidsete varade maht 40 miljoni euro võrra, võrreldes 2013. aasta lõpu seisuga on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 159 miljonit eurot ehk 11,2 protsenti suurem. Kasv tulenes eelkõige likviidsusreservi suurenemisest, kuna eelarvepositsioon paranes.

Juulis jätkus eelnevatel kuudel alanud valitsussektori eelarvepositsiooni paranemine. Võrreldes juuniga paranes positsioon 56 miljoni euro võrra ning kuu lõpus oli eelarve ülejääk 60 miljonit eurot ehk 0,31 protsenti prognoositavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Aasta varem samal ajal oli eelarve puudujäägis 33 miljoni euro ehk 0,18 protsendiga prognoositavast SKPst. Erinevus kahe aasta vahel tuleneb nii keskvalitsuse väiksemast puudujäägist kui ka kohalike omavalitsuste suuremast ülejäägist sellel aastal.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad