13. august 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas ja millal tohib töötajat jälgida?

Tööandja võib küll vajadusel kontrollida töötajapoolset kohustuste täitmist, ent peab endalt küsima, kas sama tulemus oleks saavutatav ka õigusi vähem riivava meetme abil.

Kui tööandjal tekib kahtlus, kas töötaja täidab oma lepingulisi kohustusi ikka korrektselt, võib tekkida tahtmine töötajat ühel või teisel moel kontrollida. Kindlasti tuleb aga töötajat eelnevalt teavitada sellest, miks ja kuidas teda jälgitakse ning võimaldada töötajal kogutud andmetega tutvuda.

Andmekaitseinspektsiooni avalike suhete nõunik Margit Liivoja selgitab, et töötaja kontrollimise eesmärgil töötaja isikuandmete töötlemine on eesätt võimalik IKS § 14 lg 1 p 4 alusel - andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks.

Kontrollimise seaduslikkuse hindamiseks tuleb seega välja selgitada töötaja kohustused. Primaarseks kohustuse allikaks on tööleping.

Kontrolli eelduseks on töötajale kehtestatud nõue või kohustus. Kontrollida võib seega töötaja poolt nõuetest kinnipidamist ja kohustuste täitmist:

• Kontrollimisel peab olema alati selgelt ja täpselt määratletud eesmärk.• Kontrollimiseks valitud meetod peab olema eesmärgiga proportsionaalne.• Töötaja ja kolmandate isikute isikuandmeid võib töötaja kontrollimisel töödelda vaid sellises ulatuses ja senikaua, kui hädavajalik (sh vajalik vaidluse tarbeks tõendina).• Delikaatseid isikuandmeid võib kontrollimise käigus töödelda vaid juhul, kui see on seaduses sõnaselgelt ette nähtud või kui töötaja on selleks andnud nõusoleku.• Kontrollimisel peab austama töötaja inimväärikust.• Töötaja peab olema teadlik kontrolli võimalusest ja teostamisest, selle teostamise tingimustest ning tal peab olema võimalus tutvuda kontrolli käigus kogutud andmetega.• Kontrollimisõigust, nagu ka igasugust muud õigust, peab tööandja kasutama heas usus.• Kontrolli kõrval tuleks olulisemat rõhku panna preventsioonile.

Euroopa andmekaitseasutuste töörühm ja Suurbritannia teabevolinik soovitavad tööandjal igal kontrollimeetme kehtestamise ja rakendamise puhul analüüsida valitud meedet järgmiste küsimuste kaudu:

• Milline on kontrollimise eesmärk ja millist kasu sellest saab?

• Millised võivad olla kontrollimise negatiivsed mõjud?• Millised kohustused kontrollimisega tööandjale kaasnevad?• Kas kontrolli läbiviimine on töötajale arusaadav ja läbipaistev?• Kas vajalik on kasutada just valitud meedet või on sama tulemus võimalik saavutada ka mõne põhiõigusi potentsiaalselt vähem riivava meetme abil?• Kas kontrollimine ja selle käigus isikuandmete töötlemine on töötajate suhtes õiglane?• Kas valitud meede on taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne?Isikuandmete töötlemist, mille hulka loetakse ka filmimine ja pildistamine, reguleerib isikuandmete kaitse seadus, mis sätestab kes ja millistel tingimustel võib teiste inimeste andmeid töödelda. Töölepingu seaduse § 41 lõike 2 kohaselt peab tööandja töötlema töötaja isikuandmeid vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.

Isikuandmete töötlemiseks töösuhetes on Andmekaitse Inspektsioon välja töötanud juhise, mille leiab inspektsiooni võrgulehelt SIIT.  

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700