Millist kasumiaruande skeemi rakendada?

Eesti äriühingud võivad valida kahe erineva kasumiaruande skeemi vahel. Finantsanalüütik Rita Illison jätkab arutelu ja selgitab, millised ettevõtted millist kasumiaruande skeemi peaks kasutama.

Rahvusvaheliselt vaadatuna on skeemi 2 kasutajateks:
• tootmisettevõtted, kuna tootmisomahinna väljatoomine ja tulude ja kulude vastavuse printsiibi järgimine eeldab juhtumis- ja kuluarvestuse olemasolu (Tallinna börsil – Baltika, Silvano Fashion Group, Harju Elekter, Express Group, Premia Foods);
• ehitusettevõtted, mis rakendavad  valmidusastme meetodit  müügitulude ja müüdud teenuste kulu määramisel (Tallinna börsil – Nordecon, Merko Ehitus, Arco Vara);
• toimiva juhtimis- ja kuluarvestussüsteemiga ettevõte, mis selle aruandlusstruktuuri alusel koostab finantsplaane ja eelarveid (Tallinna börsil – Tallink, Tallinna Vesi);
• ettevõtted, mis on kohustatud skeemi 2 rakendama (näiteks Leedu ettevõtted ja paljud USA börsiettevõtted). 

Eesti börsiettevõtetest rakendavad skeemi 1 Tallinna Kaubamaja ja Olympic Entertainment Group.

Tootmisettevõte – finantsanalüütiku nõue, skeem 2

Skeem 2 põhineb tulude ja kulude vastavuse printsiibi käsitlusel, mis nõuab müügitulude tekkeks vajalike otseste kulude ja kaudsete perioodikulude eristamist.  Tootmisettevõttele tähendaks see seda, et need kulutused, mida ei tohi tootmisomahinda kaasata on kaudsed perioodikulud. Skeemi 2 esimesed kasutajad olidki tootmisettevõtted, millel müüdud toodete kulu (tootmisomahind) määramine  oli olulise tähtsusega hinnakujundamisel ja tootmise planeerimisel (kas toota toodet X või Y, kas võtta või loobuda tellimusest jne)  ning mis hindasid oma edu ning planeerisid oma tegevust nõutavast brutokasumist ja brutokasumi marginaalist lähtuvalt. 

Brutokasum (Gross profit) = Müügitulud miinus müüdud toodete kulu
(Net sales minus Cost of goods sold)
Brutokasumi marginal =  Brutokasum/Müügitulud * 100%
(Gross profit margin = Gross profit/Net sales * 100%)   

1. Raamatupidamise seadus ei nõua juhtumis- ja kuluarvestuse olemasolu, kuid bilansis kajastatakse valmistoodangut tootmisomahinnas, millest allahindlused neto realiseerimisväärtusesse on maha arvatud).
2. Toodetud ühiku tootmisomahind on komplekskulu, mis koosneb ühikule jaotatud otsestest (materjal, tööjõud, jne) ja tootmisüldkuludest (töödejuhataja ja koristaja palgad, tootmispõhivara remont, kütus, elekter, kulum jne). Tootmisüldkulude jaotamismeetodeid on mitmeid (standardkulu, tegevuspõhine jne),  kuid omahinna määramine nõuab pidevat arvestust varude allkontodel – Materjal, Lõpetamata toodang ja Valmistoodang. Ühiku müümisel kantakse müüdud toode tootmisomahinnas kuludesse.
3. Skeem 2 rajaneb maatrikspõhimõttel st, et kululiigid jaotatakse  funktsioonidele. Müüdud toodete kulu on komplekskulu, mida esitatakse vastavalt tulude ja kulude vastavuse printsiibile.  Turundus-  ja üldhalduskulud on perioodikulud, mida ei lülitata varude maksumusse. Ka need kasumiaruande kirjed on komplekskulud.
4. Tootmistegevuse tasuvus kajastub kirjel Brutokasum.

Finantsanalüütik jälgib tootmisettevõtte brutokasumi ja brutokasumi marginaali arengut. Müüdud toodete kulu suhe müügituludesse on otsustav tootmisettevõtte jätkusuutlikkuse hindamisel. Sellist analüüsi pole analüütikul võimalik teostada, kui tootmisettevõte rakendab skeemi 1. Juhin  tähelepanu sellele, et skeemist 2 saab nii ettevõte  kui analüütik tänu lisadele (IFRS kasutajad) koostada skeemi 1, ent skeemist 1 ei saa ei ettevõte (va kui ta salamahti juhtimis- ja kuluarvestust peab ja jälgib) ega analüütik kätte müüdud toodete kulu ja seega brutokasumi.  Tootmisettevõte, kes kasutab skeemi 1, seab ettevõtte juhtimissuutlikkuse kahtluse alla.  

Kaubandusettevõte – skeemi valik ei oma tähtsust

Ka kaubandusettevõtted kasutavad Brutokasumit ja Brutokasumi marginaali oma otsuste langetamisel – näiteks juurdehindluse määramisel. Kaubandusettevõtte brutokasum = müügitulud - müüdud kaupade soetusmaksumus. Skeemis 2 esitatud Müüdud kaupade kulu koosneb ainult nendest kulutustest, mida tohib lülitada bilansikontole Ostetud kaubad müügiks.  Kui kaubandusettevõte kasutanuks skeemi 1 leiaksime müüdud kaupade soetusmaksumuse kirjel Materjalikulu ja saaksime Brutokasumi marginali arvutada. 

Tallinna Kaubamaja AS kasutab skeemi 1.  Kasumiarundes ei esine kirjet Brutokasum, kuid tegevusaruandes leiame Brutokasumi ja suhtarvu Brutorentaablus.

Brutokasum = müügitulu – müüdud kaubad ja kasutatud materjalid
Brutorentaablus = brutokasum / müügitulu
EBITDA = kasum enne finantstulusid ja -kulusid ning amortisatsiooni
EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu * 100%
Opereerimisrentaablus = ärikasum / müügitulu * 100%
Maksueelse kasumi marginaal = Maksueelne kasum / müügitulu * 100
Puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu * 100%
Müügitulu töötaja kohta = müügitulu / keskmine töötajate arv
Omakapitali osakaal = omakapital / bilansimaht * 100%
Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum / keskmine omakapital * 100%
Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / keskmine varade maht * 100%
Varude käibekiirus (kordaja) = müügitulu / varud
Maksevõime kordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused
Võlakordaja = kohustused kokku / bilansimaht 
Tallinna Kaubamaja tuleb analüütikutele vastu, esitades  lisades komplekskulude Turundus- ja Halduskulud koostisosad. See võimaldab analüütikul võrrelda Tallinna Kaubamaja majandustulemust teiste sama tegevusharu kontsernidega, kes kasutavad skeemi 2.     

 

(Tallinna Kaubamaja AS konsolideeritud 2013. majandusaasta aruanne lk 6-7
http://www.nasdaqomxbaltic.com/upload/reports/tkm/2013_ar_et_eur_con_00.pdf?_=1402041070)

Finantsanalüütik jälgib kaubandusettevõtte brutokasumi, brutokasumi marginali ja ärikasumi marginali arengut. Kuna skeemi 2 kasutaja Müüdud kaupade kulu võrdub skeemi 1 kasutaja Materjalikuluga ei oma skeemi valik erilist tähtsust. Loomulikult on analüütik huvitatud turunduskuludest, reklaamikuludest jne ja võrdleb analüüsiobjekti teiste sama tegevusala ettevõtetega. Nagu me nägime Tallinna Kaubamaja näitest, tulevad skeemi 1 kasutajad  analüütikule vastu.   
  
LOE LISA!

FINANTSNÄITAJAD 2009-2013      
miljonites, EUR 20132012201120102009
Müügitulu 499468436413418
Käibe kasv 7%7%6%-1%-2%
Brutokasum 12612111510891
EBITDA 3338362917
Ärikasum/-kahjum 22262619-10
Maksueelne kasum/kahjum21252517-12
Puhaskasum/-kahjum 18212217-13
Puhaskasumi muutus -16%-3%29%232%-337%
Brutorentaablus25%26%26%26%22%
EBITDA marginaal 7%8%8%7%4%
Opereerimisrentaablus 5%6%6%5%-2%
Maksueelse kasumi marginaal 4%5%6%4%-3%
Puhasrentaablus 4%5%5%4%-3%

Lisa 21 Mitmesugused tegevuskulud20132012
Tuhandetes eurodes
Rendikulud 1445313403
Soojuse-ja elektrikulud 83986988
Halduskulud 67106765
Müügiga seotud teenuste ja materjalide kulud  71136 561
Turunduskulud 67036340
Muud tegevuskulud 33883198
Andmeside ja IT kulud 27632398
Personaliga seotud kulud 18371589
Mitmesugused tegevuskulud kokku 5136547242

FINANTSNÄITAJAD 2009-2013      
miljonites, EUR 20132012201120102009
Müügitulu 499468436413418
Käibe kasv 7%7%6%-1%-2%
Brutokasum 12612111510891
EBITDA 3338362917
Ärikasum/-kahjum 22262619-10
Maksueelne kasum/kahjum21252517-12
Puhaskasum/-kahjum 18212217-13
Puhaskasumi muutus -16%-3%29%232%-337%
Brutorentaablus25%26%26%26%22%
EBITDA marginaal 7%8%8%7%4%
Opereerimisrentaablus 5%6%6%5%-2%
Maksueelse kasumi marginaal 4%5%6%4%-3%
Puhasrentaablus 4%5%5%4%-3%

Lisa 21 Mitmesugused tegevuskulud20132012
Tuhandetes eurodes
Rendikulud 1445313403
Soojuse-ja elektrikulud 83986988
Halduskulud 67106765
Müügiga seotud teenuste ja materjalide kulud  71136 561
Turunduskulud 67036340
Muud tegevuskulud 33883198
Andmeside ja IT kulud 27632398
Personaliga seotud kulud 18371589
Mitmesugused tegevuskulud kokku 5136547242

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad