Sul on idee? Taotle raha  H 2020 programmist

Mullu detsembris  kuulutati avatuks uus  EL-i teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020. Eelmisel korral osales Eesti enam kui 400 projektis,  millega toodi siia üle 80 miljoni euro.

Raamprogrammide ajalugu ulatub kaheksakümnendate keskpaika ning vastavatu on järjekorras juba kaheksas omasugune. Nagu eelnenud 7.raamprogramm, on ka Horisont 2020 oma eelarve poolest maailma suurim teadus- ja arendustegevust toetav programm, mille üheks peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa Euroopa ühtse teadusruumi loomisele ning meie teaduse ja tööstuse konkurentsivõime säilitamisele maailmas.

Horisont 2020 on Euroopa Komisjoni poolt keskselt hallatav ning toimib laias laastus järgmiselt: programmi kodulehel avaldatakse pidevalt konkursse erinevatel teadusteemadel. Euroopa Komisjoni poolt on defineeritud, millistele probleemidele lahendusi oodatakse ning milliseid vahendeid saab selleks kasutada, samuti antakse indikatiivne informatsioon selle kohta,  kui palju raha Euroopa Komisjon nende probleemide lahendamiseks plaanib anda. Avatud konkurssidele saavad oma projektitaotlusi esitada kõik Euroopa teadusasutused, ettevõtted ja muud juriidilised isikud ning iga taotlust hindab vähemalt kolm sõltumatut eksperti.

Seitsme aasta jooksul jagatakse programmi kaudu laiali ligi 80 miljardit eurot, sealjuures küllaltki soodsatel tingimustel. Euroopa Komisjon rahastab projektide kulusid 70-100 protsendi ulatuses, millele lisandub 25 protsenti üldkulude katteks. Üksikute projektide eelarved jäävad üldiselt vahemikku  1 - 5 miljonit eurot. Loomulikult äratavad sellised summad huvi paljudes ning konkurents konkurssidel on väga tihe: umbes 20 protsenti kõigist taotlustest saab lõpuks rahastatud. Seejuures peavad Eesti teadlased ja ettevõtjad konkureerima Euroopa tippülikoolide ja suurtööstusega.

Eesti võimalused raamprogrammis osalemisel
Kas meil on seal üldse võimalust? Ajalugu kinnitab, et tegelikult on küll. Näiteks eelmises seitsmeaastases raamprogrammis osaleti meilt enam kui 400-s projektis,  millega toodi Eestisse üle 80 miljoni euro. Loomulikult on meie edukaimad osalejad suurimad ülikoolid, kuid neis rohkem kui 400-s projektis on kokku osalenud ka ligi 100 erinevat Eesti ettevõtet, kes on arendustegevuseks 25 miljonit eurot täiendavaid vahendeid saanud. Näiteks on Eesti ettevõtted arendanud välitingimustes töötavaid ekraane, paremaid võimalusi euromüntide ehtsuse kontrollimiseks, töötanud välja mootorrattakiivri, mis põrutada saades muudab värvi jne.

Paljud Eesti ettevõtted ja asutused kardavad europrojektidega kaasnevat mahukat bürokraatiat. Ka Horisont 2020 projektid eeldavad mingil määral „dokumentide tootmist“, kuid kindlasti ei ole tegemist ebamõistlikult suure koormusega. Euroopa Komisjoni kõige tähtsam põhimõte finantsreeglite osas on see, et projektides osalejad kasutaksid nii palju, kui reeglid lubavad, oma tavapärast raamatupidamis- ja juhtimispraktikat ka europrojektide puhul. See toob endaga kaasa nii positiivset kui negatiivset.

Projektide eritingimused
Projektijuhtimise seisukohalt on kindlasti kergem, kui projektide haldamiseks ei pea sisse viima täiesti uut süsteemi, kuid see tähendab näiteks ka seda, et projekti rahadest tuleb töötajatele maksta samasugust töötasu, nagu nad oma tavapärase töö eest saavad. Mõningate eripärasustega tuleb Horisondi projektide puhul siiski arvestada. Näiteks peavad projektis töötavad inimesed pidama oma tööaja arvestuse kohta tööajatabeleid, samuti tuleb arvestada sellega, et projektil on algus- ja lõppkuupäev ning kui etteantud perioodiga eelarvet ära kulutada ei suudeta, tuleb ülejäänud raha tagasi maksta.

Kaudsed kulud ei pea olema dokumentaalselt tõestatud
Horisont 2020 rahastamistingimused on lisaks sellele, et makstakse kinni  70-100 protsenti kuludest, soodsad ka mitmetel teistel põhjustel. Nagu mainitud, siis lisandub projekti otsestele kuludele 25 protsenti kaudsete kulude katteks. Sealjuures ei pea kaudsed kulud olema dokumentaalselt tõendatud. Erinevalt Eestis näiteks EAS-i poolt jagatavatest struktuurifondide vahenditest saab Horisont 2020 projektide puhul projekti alguses küllaltki suure rahalise ettemaksu (reeglina projekti esimese pooleteise aasta kulude katteks). Projekti käigus tuleb Euroopa Komisjonile esitada ka finantsaruandeid, üldjuhul kas iga aasta või pooleteise aasta järel.
Aruannete esitamine käib elektrooniliselt ning mingeid dokumente (arved, palgalehed jne) kuskile saatma ei pea, vaid tuleb täita etteantud vorm tehtud kulutuste kohta. See ei tähenda loomulikult, et dokumente alles hoida ei tule - projekte võidakse auditeerida kuni kaks aastat pärast projekti viimast makset.

Seega suurtes europrojektides osalemist kartma ei pea. Kui teil on endal häid ja innovaatilisi ideid või kutsub mõni Euroopa partner teid projekti osalema, siis tasub Horisont 2020 programmi kindlasti kaaluda. Lähemat infot saab küsida Eesti Teadusagentuurist, kus on olemas inimesed, kes aitavad teid nii projektide ettevalmistamise, aruandluse kui ka nende juhtimisega.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

RICKMAN TRADE OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Rickman Trade OÜ

23. september 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad