30. aprill 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida toob kaasa töövõimereform?

Sotsiaalminister Helmen Kütt ning tervise- ja tööminister Urmas Kruuse kohtusid  huvigruppidega, et kokku võtta eelnõusse tehtud täiendused ja parandused ning arutada olulisemaid eriarvamusi.

Ministrid rõhutasid töövõimereformi taotlust muuta senist passiivset skeemi, kus töövõimetuspensionäridel on võimalik töötada, kuid puuduvad aktiivsed tööturu- ja rehabilitatsiooniteenused, mis viiksid nad kokku tööandjatega, kellel on pakkuda sobiva koormuse ja asukohaga tööd.

„Töövõimereform on ulatuslik, pikaajaline ja etapiviisiline ning hõlmab tervet meetmete kompleksi. Tegemist ei ole ühe valitsuskoalitsiooni plaaniga, vaid selle kaugem eesmärk on tagada riigi jätkusuutlik areng,“ märkis Kruuse. „Me räägime tööealistest inimestest, kelle töövõime on suures osas säilinud ja kellele me saame pakkuda aktiivseid tööturu meetmeid. Samal ajal anname endale aru, et tegemist on tundliku ja individuaalset lähenemist vajava sihtgrupiga.“Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on kõige olulisem motivatsiooni küsimus. „Hetkel on see pigem äraspidine – paljud tervisehäirega inimesed kas ei pöördu meie poole või loobuvad tööotsingutest ja valivad töövõimetuspensioni, sest nii on mugav. Tahame seda muuta.“Paaveli sõnul kasutab töötukassa lisanduvaid sihtotstarbelisi Euroopa Liidu vahendeid eelkõige uute teenuste osutamiseks. „Riik peab tagama vajalike teenuste rahastuse ka pärast eurorahade lõppemist. Senine kogemus tööturuteenuste rahastamise korraldamisel annab põhjust optimismiks.“Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhataja Genadi Vaher tõstatas töötamise ja töövõime hindamisega kaasnevate lisakulutuste (nt viipekeele tõlk, transport) katmise küsimuse. Ta pani ette, et töötamisega kaasnevad lisakulutused võiksid ühiselt kanda töötukassa, tööandja, omavalitsus ja inimene ise.Kõne all olid veel töövõime hindamise korraldus, tööandjate motivatsioonipakett, juhatuse liikmena töötamine, tugiteenuste rahastamine ning töötasu suurus, millest alates töövõimetoetus hakkab vähenema. Statistika järgi saab samuti vaidlusalust üle 1005-eurost sissetulekut, millest alates toetus on plaanitud kaduma, ainult paar protsenti ehk u 2300 vähenenud töövõimega töötajat.Kavandatav reform juhib tähelepanu vajadusele järgnevalt muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust, samuti luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus.„Arutelu näitas, et on veel lahendamist vajavaid küsimusi,“ ütles Kütt kohtumise lõpus. „Tänu väärib, et huvigrupid osalevad seaduseelnõu ettevalmistamises, räägivad riskidest ja nende maandamisest. Tegelik reformi õnnestumine sõltub aga kogu ühiskonna valmisolekust luua tingimusi vähenenud töövõimega inimeste tööturule tagasitoomiseks.“Kohtumisel osalesid Puutepunkti, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni, Eesti Maaomavalituste Liidu, Eesti Patsientide Esindusühingu, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse, Eesti Pimedate Liidu, Põhja-Eesti Pimedate Ühingu, Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa esindajad.Seaduseelnõusse on oma ettepanekuid teinud ka Eesti Tööandjate Keskliit.Töövõime toetamise reformi eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töölesaamist ja töötamist ning tagada sissetulek osalise või puuduva töövõime korral. Reform taotleb kehtiva mõtteviisi muutust ja keskendub inimeste õigusele ühiskonnaelus aktiivselt osaleda.

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700