18. märts 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Finantsjuht, millised on su ettevõtte olulised näitajad?

Et aastaaruanne ei anna piisavalt infot ettevõtte väärtuse kohta, tuleb jälgida normaliseeritud ärikasumi ja investeeritud kapitali suurust.

Ettevõtte majandusaasta aruanne on suurepärane infoallikas nii klientidele kui ka võlausaldajatele, et tutvuda ettevõtte äritegevuse seisu ja tulemustega.  Samas annab  ametlik aruanne enamasti vähe informatsiooni ettevõtte väärtuse ja samuti selle kohta, kui tootlikult on ettevõtte varad tegelikult investeeritud.

Üks võimalus seda parandada on jälgida regulaarselt ettevõtte väärtuse seisukohast olulisi näitajaid, olgu see siis mõeldud teadmiseks üksnes tegevjuhile ja omanikele või eksponeeritud läbi tegevusaruande kõikidele huvigruppidele.

Mida võiks jälgida?

Selleks, et tõsta tavapärase puhaskasumi asemel fookusesse ettevõtte väärtus, ei ole vaja luua suuri ja keerulisi juhtimisarvestuse süsteeme. Väärtuse hindamise seisukohalt on esmajärjekorras oluline teada, kui suur on ettevõtte normaliseeritud ärikasum ning investeeritud kapital.

Iga finantsjuht võiks osata vastata küsimustele, kui palju on ettevõttesse kapitali investeeritud ning kui suur on investeeritud kapitali normaliseeritud tootlikkus (ROIC – return on invested capital). Viimane näitab ettevõtte kapitali kasutamise efektiivsust ning ei ole muu, kui normaliseeritud ärikasumi ning investeeritud kapitali suhtarv (jätame siinkohal lihtsuse mõttes potentsiaalse ettevõtte tulumaksu mõju kõrvale).

Normaliseeritud ärikasum on ühekordsete tulude-kulude mürast puhastatud ärikasum, mis peegeldab ettevõtte äritegevuse nö sisulist, mitte raamatupidamislikku tulemit. Investeeritud kapital on ettevõtte äritegevusega seotud varade maht, mida tuleb finantseerida kas omakapitali või intressikandva võõrkapitaliga. Teisisõnu kapitaliga, mis ootab ja eeldab tootlust ning ei ole tasuta kasutada. Siinkohal on sobiv märkida, et kuigi kasutatud omakapitali pealt raamatupidamises kulu ehk “intressi” ei arvestata, ei ole see tegelikult sugugi tasuta ressurss. Vastupidi, omakapitali hind ehk tootluse ootus on reeglina tunduvalt suurem kui nt laenuintress.

Kuidas seda teha?

Ettevõtte ärikasumi normaliseerimiseks tuleks kõigepealt elimineerida kõik ühekordse või erakorralise iseloomuga tulud ja kulud, nt erakorralised nõuete mahakandmised või koondamiskulud, saadud ühekordse iseloomuga trahvid või toetused jms. Enamasti võib elimineerida “muud äritulud” ja “muud ärikulud”. Samuti tuleb elimineerida põhitegevusega mitteseotud tulud ja kulud.

Teiseks tuleb korrigeerida mitte turutingimustel tehtud tehingute mõju ettevõttele. Viimased avalduvad  tihti tehingutes seotud isikutega. Näiteks võib ettevõtte osta mingit teenust või kaupa seotud isiku käest eeldatavast turuhinnast kallimalt. Või siis vastupidi – teinekord doteerivad osanikud ettevõtet tasuta tegevjuhina töötamise näol. Sellisel juhul tuleks tegevjuhi eeldatav töötasu ettevõtte ärikasumist maha lahutada, jõudmaks realistliku pildini ettevõtte põhitegevuse tegelikust ärikasumist.

Investeeritud kapitali (invested capital) suurust saab mõõta, liites nt kokku ettevõtte neto põhivara ning neto käibekapitali (st käibekapitali ilma sularaha ja finantsinvesteeringuteta - intressi mittekandvad kohustused, nt võlad hankijatele). Kui ettevõte suudab oma tegevuseks vajalikku käibekapitali hulka vähendada, vähendades oma valmistoodangu laojääki või ostjatelt laekumata arveid, siis tähendab see, et sama ärikasum teenitakse väiksema hulga kapitaliga. Investeeritud kapitali tootlikkus (efektiivsus) kasvab.

Miks seda teha?

Miks see hea võiks olla? Nimelt ei ole ettevõtte eesmärk kasvatada kasumit, vaid väärtust oma omanikele. Need kaks ei ole üks ja seesama - ka kasumis ettevõte võib kasvades oma osanikele karuteene teha. Toon näite: kui ärikasumi kasvatamine 1 euro võrra nõuab ettevõttelt 50 lisaeuro investeerimist, siis on ettevõtte lisainvesteeringute tootlikkus vaid 2%, mis üldjuhul tähendab, et ettevõtte omanikud teenivad vähem kui nad teeniksid seda raha mujale paigutades. Ettevõte hävitab väärtust. Samas investeeritud kapitali tootlikkust jälgimata võib jääda mulje, et keskeltläbi areneb  ettevõte hästi.

Tihtipeale arvatakse, et omakapital on näiteks jaotamata kasumi näol justkui tasuta ressurss, mis on ettevõtte käsutuses. Võib-olla just seetõttu on üleinvesteerimine põhivaradesse Eesti ettevõtetes küllaltki levinud. Tegelikult on omakapital kõige kallim (kõige kõrgema hinnaga) kapital, mida ettevõtte kasutab. Investeeritud kapitali ja selle tootlikkuse jälgimine aitab teha investeerimisotsuseid lähtudes väärtuse kasvatamise eesmärgist.

Kahjuks ei ole elus reegleid, mis sobiksid alati ja kõikjale. Nii ei sobi ka investeeritud kapitali tootlikkus selleks, et mõõta peamiselt töötajate teadmiste baasil väärtus loovate ettevõtete, näiteks advokaadi- või arhitektuuribüroode efektiivsust.

Autor: Tuuli Seinberg, Alar Voitka

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700