Majandusaasta aruanne – kellele, mida ja kuidas?

Taas on käes majandusaasta aruannete koostamise kõrgaeg, mis tavapäraselt kestab juunikuu lõpuni. Rahulikum on tempo ettevõtetes, kus  majandus- ja kalendriaasta lõpp ei lange kokku.

Taas on käes majandusaasta aruannete koostamise kõrghooaeg, mis tavapäraselt kestab juunikuu lõpuni välja. Selles vallas on rahulikum hooaeg kindlasti ettevõtetes, kus  majandus- ja kalendriaasta lõpp ei lange omavahel kokku.
Ehk on kasu järjekordset majandusaasta aruannet koostama hakates mõelda hetkeks kolmele lihtsale asjale: MIDA, KELLELE ja KUIDAS?

MIDA? Kas aastaaruandes toodud numbrid on vastavad tegelikkusele. Mõtle, kas suudad endale ja teistele selgitada, kust need numbrid tulevad.

KELLELE? Mõtle, kes on aruande lugejad. Tavaliselt on nendeks eelkõige omanikud, konkurendid ja pangad – harvem ka ajakirjandus, juhul kui tegu on suure ettevõtte või  huvitava omanikuga. Mõtle, kellele ja mida öelda tahaksid. Alati võib avalikustada rohkem informatsiooni kui regulatsioonidega nõutud, kuid seda ei pea ka alati tegema.

KUIDAS? Mil viisil aruannet sellel aastal vormistada?  Kas  tuleks koostada konsolideeritud või eraldiseisva ettevõtte majandusaasta aruanne, kas ettevõte lähtub tegevuse jätkuvuse printsiibist või peaks muid põhimõtteid rakendama. Viimaks, kas vormistada aruanne RIK-i keskkonnas või  mõnes muus formaadis.
Kui nendele küsimustele on nii aruande koostajal kui ka juhatusel vastused olemas, siis on aruande koostamine ladusalt teostatav protseduur.
Kui detailidesse süveneda, siis ei tasu ära unustada ka järgmiseid samme, mille meelde tuletamine kord aastas peaks aitab aruande koostamisprotsessi paremini läbi mõelda ja ette valmistada.

1. Alates 2013. aasta 1. jaanuarist on muutunud mitmed Raamatupidamise toimkonna juhendid.  Kui seni ei ole olnud võimalust muudatustega tutvuda, siis nüüd on selleks tõepoolest viimane aeg. Uuri välja, kuidas ja kas muudetud RTJ-d avaldavad mõju kasutatavatele arvestuspõhimõtetele või andmete avalikustamise nõuetele   majandusaasta aruandes. Samuti tasub silma peal hoida Raamatupidamise Toimkonna tegemistel, sest kuulda on, et planeeritakse veel muudatusi, tuginedes kasutajate tagasisidele, kusjuures mõningad muudatused võivad kehtima hakata tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2013.

2. Juhatuse liikme aktiivne kaasamine. Raamatupidamise seaduse kohaselt on juhatus vastutav raamatupidamise aastaaruande koostamise ja selle sisu eest. Sestap ei saa lugeda heaks tavaks, kui juhatuse liikmed näevad aruannet esimest korda alles seda allkirjastama asudes. Juhatuse tähelepanu on äärmiselt oluline juba aruande koostamise varajases etapis. Tavaliselt teab ikka juhatus kõige paremini, mis aasta jooksul on ettevõttes ja ettevõtluskeskkonnas muutunud. Kindlasti ei ole vaja avalikustada tegevusaruandes tootmis- või ärisaladusi, kuid tegevusauanne, kus kirjeldatakse, et käive tõusis x%, selgitamata miks, on suhteliselt infovaene ega rikasta ettevõtte esindusdokumenti. Kui ettevõttes on olemas juhatusest järgmised otsustajad, nt nõukogu või auditikomitee, tasub ka nendega aruande koostamise graafik ning ülevaatuste ajad kokku leppida.

3. Kontrolli, kas ettevõte on jätkuvalt tegutsev. Sageli jäävad tegevuse lõpetamise või otsused pidama omanike või juhtkonna tasandile ning need avaldatakse töötajatele nii hilja kui võimalik. Kui ettevõtte omanikud on otsustanud tegevuse lõpetada, ei kehti majandusaasta aruande koostamisel enam jätkuvuse printsiip ja aruanne tuleb koostada RTJ 13 “Likvideerimis- ja lõpparuanded“ nõuete kohaselt. See tähendab vastava asjaolu avalikustamist ning eelkõige varade ja kohustuste ümberhindamist nende likvideerimisväärtusele.

4. Tee kindlaks, kas ettevõte vajab auditit, ülevaatust või ei ole audiitori kaasamine vajalik. Auditi ja ülevaatuse kohustuse piirmärad tulenevad audiitortegevuse seadusest, mida ettevõtjatel ega raamatupidajatel oma igapäevatöös just sageli vaja ei lähe. Seetõttu võib vahel jääda märkamata, et ettevõte on kasvanud ning majandusaasta aruanne vajab esitamisel juurde ka vandeaudiitori arvamust. Auditi või ülevaatuse kohustuse kriteeriumid olenevad ettevõtte suurusest: bilansimahust, käibest ja töötajate arvust.

5. Milline aruanne koostada? Raamatupidamise seaduse järgi on raamatupidamise raamistiku valimine (kas IFRS, nii nagu see kehtib Euroopa Liidus või Eesti hea tava) Eestis ettevõtte enda otsustada, v.a seaduses sätestatud juhtudel. Kui raamatupidamise raamistik on tavaliselt teada ja see pole aastaga muutunud, jääb teha valik, kas koostada eraldiseisev või konsolideeritud aruanne, kasutada RIK-i poolt pakutavat taksonoomilist aruandluskeskkonda või valmistada aruanne ette muus formaadis? Kui aruandeaastal on soetatud mõni tütarettevõte, tuleks kindlasti kaaluda, kas koostada konsolideeritud aruanne või kehtivad vabastused konsolideerimiskohustusest.

6. Inventeeri kõik saldod, mis jõuavad aastaaruandesse. Teha tuleb aastalõpu inventuurid, kinnitada saldod ostjate ja hankijatega ning üle vaadata, mida sisaldab iga bilansi- või kasumiaruande kirje. Ühtlasi on see ka hea võimalus samal ajal valmistada auditiks või ülevaatuseks ette vajalik informatsioon, sest kui audiitor tuleb, hakkab ta seda kõike taas küsima ning on hea, kui info on varakult valmis pandud.

7. Võta juhatuselt kõik vajalikud hinnangud valdkondadele, mis vajavad seda. Raamatupidamise seadus nõuab aasta lõpus juhatuse hinnanguid teatud valdkondadele. Erilise tähelepanu all on alati varade väärtuse hindamine (kinnisvarainvesteeringud, finantsinvesteeringud, varud, laekumata nõuded jms). Sageli juhtub nii, et vajalikke allahindlusi hakatakse tegema alles siis, kui audiitor vastava ettepaneku teeb, sest juhtkond pole eelnevalt piisavalt süvenenud allahindluste vajalikkusesse. Realistlikel hinnangutel on väga oluline osa usaldusväärsete aruannete koostamisel. Kuigi on loomulik, et osa raamatupidamislikest hinnangutest ei osutu täpseiks, on juhtkond kohustatud tegema hinnanguid oma parima teadmise kohaselt. Samuti moodustavad olulise osa hinnangutest eraldised, mis üsna sageli jäävad üldse puudu või meenuvad alles siis, kui audiitor küsib. Näiteks lepingutest tulenevad garantiid, muud lepingulised kohustused, pooleliolevatest kohtuasjadest tekkida võivad kulud jms. Raamatupidaja ei pruugi olla teadlik lepingu tingimustest, pakutud lisateenustest vms, mis vajaksid eraldiste arvutamist, seega peaks juhatus hindama eraldise vajalikkust.

8. Tee aastaaruandesse kõik vajalikud aastalõpu kanded. Kui üks aasta lõppeb ja teine algab, tuleb üle vaadata kõik kehtivate laenude ja liisingute maksegraafikutejärgsed lühi- ja pikaajaliseks jagamised, nii nõuete kui ka kohustuste osas. Samuti on vaja arvestada viitintressid ning teha muud aasta lõpetamise kanded, mida tavaliselt tehakse ainult kord aastas ja mis seepärast võivad kergesti ununeda.

9. Selgita välja, kes on seotud osapooled, kellega tehtud tehingud peaks majandusaasta aruandes avalikustama.
Alati ei pruugi raamatupidajal olla informatsiooni kõikide isikute kohta, keda loetakse ettevõttega seotud osapoolteks. Samas tuleb majandusaasta aruandes avalikustada nendega aasta jooksul tehtud tehingud ning tuua välja saldod bilansipäeva seisuga. Vajaduse korral tuleb teha väike uurimistöö, kasutades RTJ 2 „seotud osapoolte“ definitsiooni ja äriregistri informatsiooni ning need isikud ettevõtte jaoks defineerida ning dokumenteerida.

10. RIK keskkond – usalda, aga kontrolli. Kuigi RIK-i aruandluskeskkond on tänaseks muutunud aruande koostamise jaoks tavapäraseks, mis teeb ära pea pool tööd, siis ei tasu lootma jääda, et kõik loodud kontrollid seal alati toimivad 2013. majandusaasta aruannet koostades kontrolli kindlasti üle ka eelmise aasta numbrid, kuna süsteemis on kasumiaruande ridades väikseid muudatusi tehtud. Seetõttu võivad mõned numbrid kasumiaruandest olla kadunud, ilma, et süsteem sellest teavitaks. Sel juhul erinevad omavahel bilansis ja kasumiaruandes eelmise aasta kohta toodud kasuminumber. Samuti arvutab süsteem küll kokku rahavoogudes toodud numbrid, kuid ei kontrolli, kas need ka õiged on.

Kui mõtled oma aruande lugejale, siis püüa arvata, mis on temale oluline informatsioon. Ei ole vajalik täita kõiki RIK-i süsteemi poolt pakutavaid lisasid, vaid ainult neid, mis on ettevõttele olulised ja annavad mingit täiendavat informatsiooni. Avalikustada tuleks nii olulisi saldosid kui  ka mittenumbrilist infot, aga seda kõike juhul, kui see on ettevõttele oluline.

Kui sa pole kindel, et kõik sai kirja nii nagu vaja, kasuta ülevaatamiseks kontroll-lehte ja/või räägi oma audiitoriga. Aastaaruande koostamiseks vajalikke kontroll-lehti võib küsida oma audiitori käest. Tavaliselt on sinna kogutud kõik avalikustamist puudutavad nõuded äriseadustikust, raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. Samuti on selline kontroll-leht kasulik, kui aasta jooksul on tehtud tavapärasest erinevaid tehinguid, et järele vaadata, mida nende puhul on vajalik avalikustada.

Kui aruanne valmis, loe see veel kord üle, paranda kirjavead ja jälgi, kas rahavood klapivad! Kui ettevõte auditi või ülevaatuse subjekt, arvutab tavaliselt ka audiitor kõik rahavood üle ja leiab üles ka koha, kuhu on sätitud see summa, millega kõik kenasti klappima saab, kuid millel pahatihti puudub sisu. Kindlasti tuleks kasutada ka sõltumatu isiku abi (näiteks mõni kolleeg), kes loeb lõpuks üle kogu aruande, sest võib juhtuda, et ta märkab vigu, mida aruannet kokku pannes enam ise tähele ei pannud.

20.03 raamatupidamisülesande vastus:

Raamatupidamine ja ettevõtte juht koostavad võrdlevad analüüsid vana ja uue tootmise kulude, tulude ja riskide kohta.
Uus toode on unikaalne ja eelmisele tootele analoogse sihtgrupiga või sidustoode, mille turundust alustatakse juba koos vana toote müügiga.
Uue toote müügiprognoosid ja hinnakujundus tuginevad turuuuringule ja on usaldusväärsed.
Eelmise tootega seotud lepingupartnerite nõuded saavad rahuldatud.
Sobivamatest töötajatest moodustatav uus kollektiiv on koostöö- ja koolitusaldis.
Ettevõtte ümberstruktureerimine  annab ettevõtjale võimaluse koondada temale soodsamatel tingimustel ehk siis moodustub uus kollektiiv uues kvaliteedis
.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad