Autor: Juuli Laanemets • 1. november 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pikamäe: notarile ei piisa ainult Eesti õiguse tundmisest

Riigikohtu esimees Priit Pikamäe ütles täna Tallinnas peetaval Eesti notariaadi 20. aastapäevale pühendatud konverentsil, et notaritele ei piisa enam ainult Eesti õiguse tundmisest, teadmised peavad olema palju laiemad ning tunda tuleb ka Euroopa Liidu õigust.

“Notarid jagavad inimestele õigusteadmisi ja see peaks aitama vältida õigusvaidlusi,” märkis Priit Pikamäe. “Notaril on just seetõttu oluline roll ka kohtusüsteemi vaatenurgast – notarid saavad aidata lahendada õigusvaidlusi väljaspool kohtusüsteemi.” 

“Notariaadi edukaks toimimiseks on oluline koostöö ministeeriumi ja poliitiliste jõududega,” selgitas Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants. “Siis saavad seadused paremad ja kiiremini valmis.”

Rahvusvahelise Notarite Ühingu president Jean-Paul Decorps ütles, et notar saab osaleda ühiskonnas konfliktide ennetamisel. “Meie eesmärk on vältida konflikte, samas jälgida, et ühiskond ei muutuks liiga õigusmõistmise keskseks. Meie eesmärgiks on selgitada ja kohaldada seadusi. Riik ei suuda kunagi teha kõike, vaid peab keskenduma oma põhifunktsioonidele ning osa pädevusi võib ta delegeerida teistele ametitele ja selleks ongi notariaat. Notariaat on usalduslikuks lüliks riigi ja kodanike vahel.“

“300 000 notarit üle maailma on liitunud meie ühinguga ja me teeme 400 miljonit tõestatud tehingut aastas,” ütles Jean-Paul Decorps. Lisades, et pädevus on notariaadi üks põhiväljakutse ning koolitamine on seetõttu eriti oluline. „Me peame edendama ka seda, mis puudutab meie klientide usaldust meie suhtes, eetikat ja sõltumatust. Kolmandaks prioriteediks on see, et me peame näitama notariaadi sotsiaalset rolli – selgitama, milline on notari lisandväärtus ühiskonna silmis,” sõnas Decorps. “Tähtis küsimus on ka dokumentide liikumine üle piiri – pärimistunnistus näiteks. Meil tuleb tagada õiguslik turvalisus nendele dokumentidele ja lihtsustada kinnitamisega seonduvat, selleks lihtsustada dokumentide piiriülest liikumist. Peame mõtlema sellele, mida toob kaasa üleilmastumine. Kui harrastaksime jaanalinnu poliitikat, siis tooks see kaasa meie ameti hääbumise.”

“Me tugevdame oma ühingut läbi selle, et teeme koostööd riikidega, kus notariaat tegevust alles alustab,” lisas Jean-Paul Decorps. “Need erinevused ja erimeelsused, mis Euroopa nortarite vahel on, nõrgestavad meid. Tähtis on see, et me vaataksime, mida ootavad kodanikud Euroopalt. Meie poliitika põhieesmärgiks on tõestada kõikjal maailmas, et notariaat on nii majanduslikus kui sotsiaalses mõttes kasulik.”

2012. aastal tegid notarid Eestis kokku 285 565 ametitoimingut ning osutasid oma ametiteenuseid kokku 5029 korral. Kinnisvaratehinguid tõestasid notarid kokku 56 881. Seda on veidi rohkem kui 2011. aastal, mil tõestatud kinnisvaratehingute arvuks oli 52 420. Enim kinnisvaratehinguid tehti 2007. aastal, mil nende arvuks oli 100 376.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700