Autor: Juuli Laanemets • 30. oktoober 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Haigus võib tähendada 80-protsendilist palgakaotust

Ajutine töövõime kaotus toob töötajale kaasa sissetulekute vähenemise, mis pikema haiguslehe puhul võib ulatuda 80 protsendini palgast. Riskide maandamiseks on hea koguda rahalisi puhvreid või sõlmida kindlustus, mis katab sissetulekute vähenemise kriitilise mõjuga haiguste korral.

„Töövõime kaotamiseni viivad kõige rohkem infarkt, insult või pahaloomuline kasvaja ning seda koguni 95 protsendil juhtumitest. Eesti ei ole selles osas erandiks ning samad haigused viivad sageli töövõimetuseni. Raskete haigustega kaasnev sissetulekute vähenemine ning sageli taastusraviga kaasnevad kõrged kulud on pannud Eesti inimesi end rohkem selle riski vastu kindlustama,“ ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.

Kui võtta näiteks 35-aastane töövõime kaotanud ning kindlustamata isik, kelle ravi kestab üle aasta ning kelle igakuine netosissetulek on olnud 1000 eurot, siis tema saab järgmisi hüvitisi:

•Esimesed 182 haiguspäeva hüvitab haigekassa 70 protsenti töötasust ehk saamata jääb 300 eurot kuus;•Järgmised 182 haiguspäeva saab haigestunu töövõimetuspensioni orienteeruvalt 214 eurot kuus, kui töövõimekaotus on 100% ehk vahe senise igakuise netopalgaga on 786 eurot;• Selle näite järgi jääb haigusest taastumise aja jooksul senisest regulaarsest sissetulekust puudu 6510 eurot;• Juurde tuleb veel arvestada ka raviperioodil suurenenud väljaminekud ravimitele ja taastusravile.

Kriitiliste haiguste kindlustamiseks saab teha lisakindlustuse.

Näiteks, summale 12 000 eurot (optimaalne kindlustussumma on aastane netopalk), on igakuine kindlusmakse 16 eurot. Haigestumise korral maksab kindlustus kogu summa koheselt välja.

SEB Elu-ja Pensionikindlustuse andmetel on klientide keskmine vanus kriitiliste haiguste kaitseks kindlustuslepingu sõlmisel 35 eluaastat (meestel 34,6 ja naistel 36,2) ning meeste ja naiste poolt sõlmitavate lepingute osakaal sisuliselt võrdne. Samuti selgub statistikast, et sissetulekute ja kohustuste suurenemisega hakatakse rohkem mõtlema kindlustusele, kaitsmaks end ja lähedasi raskustesse sattumise eest.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700