Tasakaalu leidmine varustuskindluse, keskkonna ja hinna vahel

Maailma energeetikakongressil kolmas päev keskendus energiapoliitika küsimustele – tasakaalupunkti leidmisele varustuskindluse, keskkonnamõju ja energia hinna vahel. Eesti tuli tänavuses WECi energiapoliitika tasakaalu ja jätkusuutlikkuse edetabelis 68. kohale.

Eesti positsiooni mõjutab oluliselt indeksi metoodika, mis ei võta arvesse elektrijaamades kütuste vahetamise võimalust kui varustuskindlust suurendavat asjaolu. Eesti on elektritootmise kõrge CO2 emissiooni tõttu keskkonnavaates maailmas viimaste seas (117. koht). Raporti keskkonnamõju mõõdik võrdleb hetkel majanduslikult otstarbeka elektritootmise keskkonnamõju Euroopa Liidu ametliku kliimapoliitikaga. Raporti metoodika lähtub hüpoteesist, et hetkel majanduslikult kasulik ja nõuetele vastav elektritootmine võib tulevikus suure tõenäosusega osutuda jätkusuutmatuks.

Energiapoliitika keskkonnamõju põhimõõdikuid on kaks. Esimene kasutab elektritootmisel õhku paisatud CO2 kogust suhtena riigi SKT-sse. See tähendab, et ühelt poolt hinnatakse meie ühiskonna vaesust ning teiselt poolt energia tootmise mahtu ning CO2-emissiooni toodetud energia ühiku kohta. Teine keskkonnamõju mõõdik kasutab õhku paisatud CO2 kogust suhtena riigi elanike arvu. Kui on suhteliselt väikese elanike arvuga riik (mida Eesti on), kui on suhteliselt vaene riik (mida ka Eesti on) ning kui on suhteliselt konkurentsivõimeline energia tootmine (mis õnneks Eestis on), siis on keskkonnamõjuga halvasti. Kasutatud mõõdikud asetavad pingereas paremale kohale riigid, mis impordivad suure osa tarbitavast energiast. Kuna Eestis on vaese maa kohta väga konkurentsivõimeline energia tootmine, siis on meil ka sisemajanduse kogutoodangu ja energiatarbimise suhe paigast ära - mis aga ei tähenda, et õige oleks likvideerida konkurentsivõimeline energia tootmine ja muutuda veel vaesemaks.

Eesti positsiooni indeksis tõstab hinnang ühiskonna üldisele tugevusele, oleme maailmas koguni 25. positsioonil. Näiteks oleme üks väheseid riike , kus tööstuse osa SKT on üle 30%. Keskmisest parem on ka energia taskukohasusega, 129 riigi seas oleme 51. kohal. Energeetika trilemma tasakaalupunkti leidmine on iga riigi energiapoliitika peamine ülesanne, mis pole aga sugugi lihtne. WECi trilemma raporti juht Joan MacNaughton rääkis, et uuringu eesmärk on luua niiöelda energiapoliitika krediidireiting, mille alusel saavad investorid hinnata, kas riigi energiapoliitika soosib investeeringuid või mitte.

Energeetika probleemkohtadest rääkides soovitas hiljuti Eestit külastanud IEA juht Maria van der Hoeven riikidel esimeses järjekorras panustada energiasäästule, sest energiasäästumeetmete rakendamine annab sageli küllalt väikese vaevaga väga häid tulemusi. Hästi korraldatud toimivate energiaturgude olemasolu pidas EBRD juht Riccardo Puliti aga veelgi olulisemaks.

Energia hinnast ja taskukohasusest kõneldes tuletas Türgi energiaressursside ja loodusvarade minister meelde ammutuntud paradoksi, et tarbija jaoks on energia alati liiga kallis ja tootjate jaoks võiksid hinnad alati kõrgemad olla. Selle paradoksi kõige efektiivsem lahendus aga ongi toimiva ja moonutustest vaba turu olemasolu. Leonhard Birnbaum (E.ONi juhatuse liige) lisas omalt poolt, et liberaliseeritud turg vajab toimimiseks rohkem reegleid kui reguleeritud turg.

Arutelus leiti, et Euroopa Liidus ei saa tekkida ühtne energia siseturg kui turukorralduse eest vastutavad ja turge reguleerivad liikmesriigid. Regionaalne turg vajab regionaalset seadusandlust ja regulatsiooni. Alistar Buchanani (KPMG) hinnangul on hetkel on isegi positiivne, et turud on pigem väikesed, sest väikesel turul on lihtsam ümberkorraldusi ellu viia. Samas kasutatakse riiklike energiaturgude puhul tema sõnul turukorraldust tihti sisepoliitikas häälte võitmiseks. Nii on Suurbritannias ja Saksamaal hakatud rääkima elektrile hinnalae kehtestamisest. Buchanani hinnangul oleks selline samm selge populism, efektiivsem lahendus oleks vajaduspõhised toetused ning taastuvenergia toetussüsteemi muutmine.

Keskkonnamõjust rääkides oli fookus äsjailmunud IPCC raportil ja kliimamuutustel. Sõnum oli selge - inimeste tegevus põhjustab kliimamuutust. Tõenäosus, et inimtegevus kliima soojenemist põhjustanud ei ole, on IPCC raporti kohaselt kõigest 5%.

Varustuskindluse tagamisel peeti kriitiliseks just valitsuste rolli, sest nagu konverentsil ka kõlas: „energy is too big to fail!“ (energia on liiga oluline, et põruda). Osa sellest vastutusest saab panna ettevõtetele, et need tagaksid klientide ees võetud kohustused. Energeetika on ühiskonna toimimise alustala, mistõttu on riikide esmane ülesanne tagada energiasüsteemide toimimine.

Maailma energeetikakongress kestab veel ühe päeva, viimasel päeval on fookuses taastuvenergia, energiaefektiivsus ja -kättesaadavus.

Osale arutelus

  • Mihkel Härm, Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad