1. oktoober 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikohus: maksupettusel piisab põhjendatud kahtlusest

Riigikohtu Halduskolleegium tegi otsuse, milles selgitab maksuhalduri tõendamiskoormust maksupettuse tuvastamisel ning jõudis jäeldusele, et maksupettuse puhul piisab maksuhalduri põhjendatud kahtlusest.

Riigikohus on leidnud, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Riigikohtu hinnangul piisab maksumenetluses mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav.

Samuti on Riigikohus käsitletavas lahendis selgitanud, et olukorras, kus on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase osalemises maksupettuses läheb tõendamiskoormus vastavalt MKS §-le 150 üle maksukohustuslasele.

Riigikohus on siin jätnud küllaltki vabad käed maksuhaldurile mõiste „põhjendatud kahtlus“ sisustamiseks. Arusaadav, et maksuhalduril peab olema selline põhjendatud kahtlus maksupettuses osalemisest selgelt formuleeritud ning järeldused põhjendatud ja esile on toodud ka elulise usutavuse olemasolu. Kindlasti tekitab vaidlusi kogutud kaudsete tõendite ja asjaolude tõlgendamine, mis võib maksukohustuslase ja maksuhalduri poolt oluliselt erineda ning saada vaidluse esemeks, milles vajab maksukohustuslane kindlasti spetsialisti abi. Seda enam, et maksuhaldurile edastatut võidakse kasutada tema vastu järgneda võivas kohtuprotsessis.

Tõendatud faktid moodustavad kogumis tervikliku mustri, mille elulist usutavust kohtus hinnatakse ja seepärast tuleb faktide esitamisel eriti hoolikas olla. Infot on juhatusel palju, kuid esitada tuleks vaid tõendamiseks tõesti vajalikku, sest liiga kirjust pildist võib olukorra hindajal keeruline aru saada. Faktide paljususe korral saaks esitada uusi kahtlusi, koostada neist mitmeid alternatiivseid ja juhatusele ebasoovitavaid pilte. Järelikult enne kohtusse jõudmist tuleks optimaalne tervikpilt ja sinna sobiv endale maksuspetsialisti abiga selgeks teha ning esitamiseks sobivad tõendid välja valida. Loomulikult võib maksuhaldur esitada oma pildi ja selle tõenäolise veenvuse puhuks tuleks välja töötada sõltuvalt sündmuste arengust mitu kaitsevarianti.

Autor: Kuldar Kirt, Juuli Laanemets

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700