Autor: Juuli Laanemets • 21. august 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kohtunik: juhtide vead viivad pankrotini

Harju maakohtu kohtunik Merike Varusk ütles, et vastutustundlik käitumine ettevõtete poolt jätab ikka veel soovida. Pankrotimenetluste hulgas on suur protsent esmase hoolsuskohustuse vastu eksinutel, enamikel ettevõtetel pole ikka veel äriplaanigi.

Suvine leitsakus veel kestis kui vestlesin Harju Maakohtu palavates siseruumides kohtunik Merike Varuskiga. Uurisin kohtunikult mis on ettevõtet pankrotistumise põhjused. Varusk ütles, et  juriidiliste isikute ehk ettevõte suhtes algatatud pankorimenetluste arv on hakanud jälle tõusma. Kõige madalam oli  firmade pankrottide menetluste kõver 2011. Seevastu üksikisiku pankrottide arv näitab aga tõusutrendi.

Ettevõtetest paistavad silma ehitusfirmad. „Masuaja pankrotilaine juhatasid sisse just ehitusfirmad,“ meenutas Varusk. “Mingi aeg olid ka transpordifirmad, kes oma arvuga silma hakkasid.“

Pankrotistumise põhjuseid loetleb Varusk vurinal: keegi on maksmata jätnud, pole korrektseid lepinguid, tööde vastuvõtmise akte pole, midagi pole hiljem võimalik tõendada. „Eriti jookseb läbi , et kallid tööriistad kaovad, lähevad katki, palju varastatakse ära - enne pankroti pole mingit vara ettevõttes,“ kirjeldas kohtunik asjade käiku. „Eks raugemise protsent on ikka väga kõrge, paljud ettevõtted on aegunud võlgnevustega. Samuti „kaob“ hulk vara ettevõtja enda taskusse või temaga seotud ettevõtmistesse.

Selgub, et kõige suuremad ohukohad ettevõtetel on sõlmitud lepingute väga nõrk tase. Lepinguid ei kasutata, et kindlustada hiljem tehtavate tööde eest ka raha saamine. „Kui juba omavahelisi kokkuleppeid kirjalikult pole, on hiljem midagi raske tõestada. Sageli asjaosalised ise ka ei mäleta täpseid kuupäevasid ja mida millal tehti, millised olid tehtavate tööde teostamise takistused. Ehitusettevõtetel jookseb läbi ka nõrk aktide koostamise kogemus. Ei fikseerita teostatud tööde vastuvõtmist, tööseisakute põhjuseid ja siis hiljem imestatakse kui vastaspool iga viivituse eest leppetrahvi küsib. Hiljem kohtus tuleb mul vägisi küsimus, et mida tööde teostamisel küll mõeldi. Hilisemad kahjud on sageli nii suured, et väiksem ettevõte sellest enam ei toibu – kasumlikkusest pole ju juttugi,“ kirjeldas Varusk firmade käekäiku.

Varusk tõi välja huvitava nüansi. „Silma paistab, et ettevõtted on põhjendamatult kõrge hinnaga autosid liisinud. Ikka veel põhjendatakse kohtule, et ilma nii vägeva sõiduvahendita ei võtaks partnerid neid tõsiselt,“ muigas Varusk.

„Pankrotimenetluse ajal on ettevõttele oluline, et nõustajad oleks vastava spetsialiseerumisega, seda tasub konsultandi valikul kindlasti arvestada,“ oli Varusk veendunud.  „Pole sugugi harv juhus, kui keeleprobleem saab kliendi esindajale kohtus saatuslikuks, lihtsalt ei saada küsimuste nüanssidest aru, lõpptulemusena kannatab klient.“

Füüsiliste isikute pankrotistumise tõusu põhjustena loetleb Varusk: tavainimene, kes on ennast lõhki laenanud ning vähe pole ka neid äriinimesi, kes on ettevõtte kohustuste tagatiseks seadnud oma isikliku vara. „Väga vastutustundetult on tegutsetud ja pole analüüsitud tagatiste kogumahtu. Kurioosumina meenub ärimees, kes kohustusi oli käendanud 10 miljonit krooni eest. Ühest küljest küll pangad agressiivselt nõuavad tagatisi aga inimesed peavad ise ka mõtlema,“ oli Varusk veendunud.

Kohtu omal algatusel või pankrotihalduri  ettepanekul saab teha ärikeelu. Ettevõttluskeeldu saab kohaldada kriminaalmenetluses. Need, kes on saanud isikupankroti saavad ärikeelu ja ainult kohtu loal saavad ettevõtlusega tegeleda. Kohtunik Varuskile meenub ainult üks selline juhtum kus kohtu loal sai mees endale õiguse ettevõtlusega tegeleda aga nüüdseks on needki ettevõtmised lõppenud edutult.

Mida teha, et ettevõtted hakkaksid vastutustundlikult käituma? Võiksime taha nagu mujal riikides, kus pankrotte menetleb erikohus, Eesti väiksust silmas pidades oleks mõistlik, et erikohtus arutatakse ka muid äri- ja majandusasju. „Kohtunikul peab olema teatav haare ning kogemus, et näha suuremat pilti,“ selgitas Varusk kohtunikutöö keerukust. „ See on läbi aegade olnud, et käibemaksude tagasisaamiseks tehakse ettevõte mis hiljem pankrotti lastakse.“

Pankrotimenetlustest rääkides tõi Varusk välja olulise punktina selle, et firmad ei täida hoolsuskohustust. „Palju on juba aegunud ja lootusetuid nõudeid, ei kontrollita kauba- ja teenusetarbija maksmisvõimet ja midagi ei tehta, et raha kätte saada. Näiteks 3 aastat ei ole tegeletud, et raha tagasi saada, siis leitakse inkassofirma, kellele läheb jälle raha, hiljem kohtule on vaja ka riigilõivu maksta, rääkimata kohtutäituri tasust,“ kirjeldas kohtunik ettevõtete maksejõuetuse kulgu. Ja lõpptulemuseks ei ole võimalik võlgnikku leida või puudub sellel vara võla tasumiseks.

„Rasked juhtimisvead viivad pankrotini, ei teata seadusi, mis on kirjas äriseadustikus, tsiviilõiguse üldosa seaduses, VÕS´is, muid erinevaid valdkonna tegevusi reguleerivad seadusi, näit: raamatupidamise juhendeid (RTJ) ja muid eeskirju,“ loetles Varusk.

 Ettevõtete maksejõuetust võimendab see:

• Palju kohtab seda, et ettevõtet alustaval inimesel puuduvad baasteadmised ja riigi poolt pole ka ühtset teavituskanalit.

• Ettevõtjad ei tea kuidas dokumenteerida ja korraldada töö firmas. Siit tuleneb, et hiljem pole võimalik raha tagasi saada võlglastelt, kuna pole võimalik midagi tõendada.• Majandus- ja õigusalaste kohustuste pidev täitmine on ka väga oluline – hoolsus- ja lojaalsuskohustus, aruandluskohustus, eelnev planeerimine, ettevõtte töö organiseerimine, juhtimine, eestvedamine ja kontrollimine on seni ebapiisav.•  Ettevõtetel puuduvad ikka veel äriplaanid.• Ebapiisav majanduse skaneerimine, puudub täpne ülevaade konkurentidest ja nende tegevusest.• Oluline on personali tööle saamine, näit. teeninduskvaliteedi pidev jälgimine, et klientide kadu ennetada jätab praegu paljuski soovida.

Kuidas parandada maksedistsipliini?Ühe mõttena käis Varusk välja et, kui ettevõtted ise ei hakka mingit äri tegema isikutega, kes on juba ebausaldusväärsed, siis poleks neil võimalik turul tegutseda. Ehitusettevõtted jõuavad pankrotti paljuski seetõttu, et vähe tuntakse valdkonda. Seadused ja vajalikud litsentside kohustused on endale eelnevalt selgeks tegemata jäetud.  Üle kõige peab Varusk olulisemaks tööprotsesside jälgimist. „See on otseselt juhtkonna kohustus ning juba tehingute tegemisel tuleb hinnata riske, kas suudetakse seda tagada – see on ka hoolsuskohustuse täimine,“ selgitas kohtunik. Mõjusaks vahendiks oleks ka vastutuse kohaldamine isikutele, kes on kohustusi rikkunud, kuid see protsess on ikka veel väga vaevaline.

Lõpetuseks sõnas Varusk, et kindlasti tuleb juhtkonnal kogu aeg kontrollida, kas äriplaan pidevalt realiseerub, „Ettevõtjad peavad maksejõuetuse põhjuseks maailmamajanduse langust, kuid hiljem selgub, et juhtide vähesed teadmised on selle ise tekitanud“.

Kohtunik Merike Varusk esineb pikema ettekandega 27. augusti Sisekontrolli konverentsil. Vaata kava SIIT .

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700