Riigieelarvesse laekus 5 kuuga 2,4 % mullusest enam 

Rahandusministeeriumi andmetel laekus mai lõpuks riigieelarvesse tulusid 3,08 miljardit eurot ehk 41,1 protsenti aastaks plaanitust ning kulusid tehti 3,11 miljardit eurot ehk 40 protsenti kavandatust. Aprilli lõpuks kahanes valitsussektori eelarve puudujääk 0,9 protsendini prognoositavast SKPst.

2013. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 7,48 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 7,78 miljardit eurot.
Tulusid laekus eelarvesse mai lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega  3,08 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 2,4 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 663 miljonit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 40,1 protsenti ning mittemaksulised tulud 46,4 protsenti aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.

Suurimate tululiikidena on viie kuuga laekunud sotsiaalmaksu 840 miljonit eurot ehk 40,6 protsenti plaanitust, käibemaksu 629 miljonit eurot ehk 40,6 protsenti kavandatust.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga laekus tulusid eelarvesse 71,8 miljonit eurot ehk 2,4 protsenti rohkem, mis on seotud peamiselt maksutulude laekumise kasvuga 193 miljoni euro ehk 8,7 protsendi võrra. Sealhulgas juriidilise isiku tulumaksu laekus eelmisest aastast 56,5 miljonit eurot,  käibemaksu 54,6 miljonit eurot ja sotsiaalmaksu 51,1 miljonit eurot enam. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes koguti seoses tarbimiskoguste langusega kütuseaktsiisi 3,7 miljonit eurot vähem. Mittemaksulistest tuludest vähenes toetuste (sh välistoetused) laekumine 82,5 miljoni euro ehk 15,4 protsenti, mis tuleneb peamiselt eelmise aasta kõrgest võrdlusbaasist. Seevastu CO2 kvootide müügist saadavad tulud on suurenenud 21,6 miljoni euro võrra.

Kuludeks  kasutati mai lõpuks 3,11  miljardit eurot ehk 40 protsenti eelarves ettenähtust. Eelmise aasta võrreldavate kulude maht oli seejuures 2,94 miljardit eurot. Suurimate kuludena maksti aprilli lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 1,15 miljardit eurot ehk 5,1 protsenti rohkem kui eelnenud aasta sama ajaga. Sotsiaaltoetused on suurenenud eelkõige pensionikulude ja paremast sotsiaalmaksu laekumisest tulenevate ravikindlustuskulude tõusu tõttu.

Investeeringuteks suunati mai lõpuks 194 miljonit eurot ehk 29 protsenti aastaks plaanitud eelarvest ja 17 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Tagasihoidlik eelarve täitmine on põhjendatav aasta algusele iseloomuliku madalama investeerimisaktiivsusega. Investeeringute mahu vähenemine võrreldes eelmise aastaga tuleneb aga peamiselt saastekvoodi müügitulude plaanitud tagasihoidlikumast kasutamisest. 

Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks maksti viie kuuga välja 462 miljonit eurot ehk 39,4 protsenti eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 249 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 214 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga on tööjõu- ja majandamiskulud 56 miljonit eurot suuremad. Tööjõukulude suurenemise oluliseks põhjuseks on kõrgemad palgakulud. Majandamiskulusid on kasvatanud nii kiirabiteenuse osutamise kulude arvestamine majandamiskulude hulka kui ka suuremad kaitsekulud.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti mai lõpuks välja 284 miljonit eurot ehk 30 protsenti aasta eelarvest. Seda on 15 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi sama ajaga. Tulenevalt väiksemast selle aasta välistoetuste eelarvest on madalamad väljamaksed loomulikud. Kogu 2007-2013 perioodi 3,4 miljardi euro suurusest struktuuritoetuste mahust oli mai lõpuks projekte heaks kiidetud 93 protsenti ja väljamakseid tehtud 65,1 protsenti. Koos põllumajandustoetustega on kogu perioodi 4,2 miljardi euro suurusest mahust välja makstud aga 66,6 protsenti.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas mai lõpus 1,36 miljardit eurot ehk 180 miljonit eurot rohkem kui aprilli lõpus. Võrreldes 2012. aasta lõpuga on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht aga 91 miljonit eurot ehk 6,3 protsenti väiksem. Nii maikuu kasvu kui viie kuu kahanemine on seotud eelkõige toetuste laekumisega – mais oli toetuste laekumine hoogsam, ent viie kuu kokkuvõttes siiski tavapärasest tagasihoidlikum.

Valitsussektori eelarvepositsioon paranes aprilliga 17,3 miljoni euro võrra ehk puudujääk kahanes 159 miljoni euroni (0,9 protsenti prognoositavast SKPst). Eelmise aasta aprilli lõpus oli valitsussektori puudujääk 179 miljonit eurot ehk 1,1 protsenti SKPst. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kahaneb puudujääk aasta lõpuks umbes 95 miljoni euroni ehk 0,5 protsendini SKPst.

Osale arutelus

  • Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad