Laenuandmine ja -võtmine on läinud vastutustundlikumaks

Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS koostöös toimunud ümarlauadebatil arutasid pangad vastutustundliku laenamise teemadel. Fookusesse võeti õppetunnid, mis on saadud viimasest majandusbuumist ja sellele järgnenud langusest.

Aruteluringis osalenud Triin Messimas SEB Pangast, Andres Tukk Swedbankist, Olavi Pakkonen Nordea Pangast ning Kairi Koha Danske Bankist kinnitasid, et teadlikumaks on muutunud nii laenuandjad kui ka –saajad. Klientide maksevõime hindamine on põhjalikum ning laenuvõtjate põhjendamatu optimism taandunud. 

“Enne kriisi ei olnud Eesti pangad valmis olukorraks, kus nii paljud kliendid korraga makseraskustesse jäävad. Seega polnud meil ka olemas erinevaid lahendusi hätta sattunud kliendi jaoks. 2008-2009 tegutsesid kõik pangad selle nimel, et niisugused lahendused välja töötada,” rääkis Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni juht Andres Tukk. Sama kinnitas ka SEB Panga eraisikulaenude äriarendusjuht Triin Messimas. “Tol ajal mõtlesime probleemidest teoreetiliselt, praktikas me suurenevat võlglaste osakaalu ette ei kujutanud – siis oli võlgu jääjaid väga vähe ning enamasti oli küsimus pigem suhtumises, mitte maksevõimes,” lisas Messimas. Pankade sõnul on enamik laenudega hätta sattunuist tänaseks lahenduse leidnud ja alles on jäänu need probleemsed kliendid, kelle loos on keeruline lahendust leida.

Nordea Panga äristrateegia juhi Olavi Pakkoneni sõnul hinnatakse laenuandmisel esimese asjana inimese sissetulekut ja selle jätkusuutlikust ning seejärel tagatise sobivust, eelnevat maksekäitumist, kliendi varasid ja kohustusi ning teisi tingimusi. “Pangad tegelevad tõenäosuse hindamisega – vaatame, kui tõenäoliselt võib inimene laenu tasumisel hätta jääda. Riske siiski päris lõpuni maandada ei saa,” nentis Pakkonen. Tuka sõnul lähtutakse täna selgelt sellest, et laenu ei maksa tagatis, vaid klient peab olema ise suuteline kuumakseid tasuma.

Messimase hinnangul tulenesid buumiaegsed probleemid laenuandmisel liigsest sinisilmsusest. “Oluline on, milline on kliendi maksevõime täna, aga veel olulisem, milline on see kolme, viie või kümne aasta pärast. Mitmed tänased laenutaotlejad töötavad välismaal, näiteks Soomes, nende puhul tuleb hinnata, millise töökoha ja millise sissetuleku nad saaksid oma erialal Eestis,” tõi Messimas näite. Tukk selgitas, et täna pööratakse rohkem tähelepanu sellele, et tehingu objekt ja laenusoovija oleksid omavahel kooskõlas. “Kui näiteks mitme lapsega üksikema soovib liisida mõistliku hinnaga säästlikku pereautot ja maksevõime on korras, teeme tehingu ära. Kui aga sama inimene tahab osta kulukat luksusmaasturit, tekitab see küsimusi ja on suhteliselt tõenäoline, et me sellisesse tehingusse ei lähe.” Tukk lisas, et sotsiaalsed tegurid nagu laenuvõtja haridustase on sissetulekute kõrval pankade jaoks aina tähtsama rolliga.

Pangatöötajate sõnul on klientide süvenevate makseprobleemide peamiseks põhjuseks koostöö vältimine pangaga. Danske Banki krediidivaldkonna juhi Kairi Koha sõnul rõhutatakse igale kliendile laenulepingu allkirjastamisel, et raskuste tekkides tuleb koheselt panka pöörduda. “Reeglina loodab inimene, et näiteks töökaotuse korral leitakse kiiresti uus töökoht. Paraku näitab praktika, et alati see nii ei lähe, seega tuleks ikka koheselt panka pöörduda. Seda tuleb meeles pidada mistahes raskuste ilmnemisel laenu teenindamisel,” kinnitas Koha. “Kõige hullem, mida klient makseraskustesse sattudes teha võib, on võtta täiendavaid laene kiirlaenukontoritest,” täiendas Tukk. “Kommertspank võib ju pakkuda inimesele täielikku maksepuhkust, ent see ei aita, kui tal on samal ajal kukil kümme laenu erinevatest kiirlaenufirmadest,” selgitas ta.

Tulevikku vaatavalt jäid pankade esindajad siiski optimistlikuks. “Tänased laenuvõtjad ja laenuandjad on teinud kalkuleeritud otsuseid. Võimalus raskustesse sattuda on tunduvalt väiksem kui mõne aasta eest,” ütles Kairi Koha. Pankade esindajate sõnul muudetakse laenuturgu kindlamaks ja vähendatakse riske ka läbi inimeste finantskirjaoskuse arendamise. Siinkohal tuleb tervitada ka riigi samme Eesti finantskirjaoskuse strateegia väljaarendamisel, mille rakendamine aitab inimesel oma rahaasju mõistlikul viisil ajada.

Osale arutelus

  • Katrin Talihärm, Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad