Valitsus kinnitas ELi rahade kasutamise põhimõtted

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks riigi järgmise nelja aasta eelarvepoliitilisi eesmärke koondava eelarvestrateegia koos stabiilsusprogrammi ning Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise põhimõtetega perioodil 2014-2020.

Eelarvestrateegia eesmärk on hoida valitsussektori eelarve järgmistel aastatel struktuurses ülejäägis, nominaalselt on kavas viia eelarve tasakaalu 2014. aastal.
Riigi eelarvestrateegia järgi kasvab struktuurne ülejääk aastaks 2016 ühe protsendini SKPst, mis tähendab 0,7-protsendilist nominaalset ülejääki. Nominaalset eelarvepositsiooni mõjutavad järgmistel aastatel rahvusvaheliste heitmekvootide kulu ning kogumispensioni kompenseerimismehhanism.

Eelarvetasakaal annab kodanikele vajaliku kindlustunde, et riigi poolt lubatud teenused on täidetud. Alates 2015. aastast jõuab tasakaalu ka keskvalitsuse eelarve, mis võimaldab alates 2016. aastast kasvatada taas reserve. 

Valitsussektori reservid vähenevad seoses riigieelarve puudujäägi finantseerimisega ning finantseerimistehingutega 2015. aastal 6,1 protsenti SKPst. Seejärel reservide tase taas kasvab, ulatudes 2017. aasta lõpus 6,8 protsendini SKPst.
Kui eelmisel aastal tõusis valitsussektori võlakoormus EFSFi garantiide ja Euroopa Investeerimispangast võetud laenu mõjul 10,1 protsendini SKPst, siis alates järgmisest aastast võlakoormus väheneb ning ulatub 2017. aastal 8,3% SKPst. Euroopa Liidu riikide võrdluses püsib Eesti võlakoormus madalaimana.

Maksupoliitika hoiab valitsus stabiilse, lihtsa ja läbipaistva. 2013. aasta maksukoormuseks kujuneb 32,9 protsenti SKPst ning alaneb 2017. aastaks 31,4 protsendile SKPst. Maksukoormust vähendava mõjuga on sel aastal töötuskindlustusmakse langetamine, maksukoormust kergitavad alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusud. Perioodil 2014–2017 vähendavad maksukoormust kohustusliku kogumispensioni kõrgemad riigipoolsed sissemaksed omapoolsete maksetega jätkanuile ja tulumaksu määra langetamine 20 protsendile alates 2015. aastast.

Valitsus kiitis heaks ka Euroopa Liidu 2014–2020 struktuurivahendite ettepanekud ja rahastamiskava. ELi vahendeid planeerib valitsus viie üleriigilise eesmärgi rahastamisel 3,18 miljardit eurot. Need eesmärgid on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav haridus; kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu; teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus; puhas ja mitmekesine looduskeskkond; elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused.

Lisaks rahastatakse riigi haldusvõimekuse tõstmist.
Konkurentsivõimelise majanduskeskkonna arendamisele on kavas suunata 755 miljonit, haridussüsteemi uuendamisele 438 miljonit, tööturu arendamisele ja sotsiaalse turvalisuse tõstmisele 553 miljonit, transpordi arendamisele 600 miljonit eurot, puhast ja mitmekesist looduskeskkonda 666 miljonit haldusvõimekuse suurendamiseks 173 miljonit eurot.

Uue eelarveperioodi investeeringute tegemisel tuleb silmas pidada, et need oleksid jätkusuutlikud ka euroraha toeta, positiivse mõjuga majandusele ja ühiskonnale ning ei tekita koormust riigieelarvele. 

Eelarvestrateegia on aluseks järgmise aasta eelarve koostamisel. Selle eesmärk on tagada nelja aasta perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks.  Lisaks kajastatakse riigi eelarvestrateegia rahastamiskavas ELi 2014-2020 vahendid, et siduda paremini ELi vahendite kasutamine Eesti strateegiliste eesmärkidega.

Osale arutelus

  • Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

VOLVO ESTONIA OÜ otsib RAAMATUPIDAJAT

M-Partner HR OÜ

29. juuni 2018

EUROAPTEEK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

04. juuli 2018

Uudised

Tööriistad