Autor: Juuli Laanemets • 12. aprill 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pevkur soovib vähendada eeluurimise pikkust aga tõsta selle kvaliteeti

Täna prokuratuuri üldkogul esinedes keskendus justiitsminister Hanno Pevkur kohtueelse menetluse pikkusele ning peatus ka menetlusosaliste põhiõiguste kaitsel.

„Kui meenutada viimaste aastate värvikamaid juhtumeid, jättes detailid kõrvale ja keskendudes üldpildile, meenuvad menetlused, mis teevad mind justiitsministrina mõtlikuks. Näited, kus eeluurimine, mille käigus uuris riik kõrget riigiametnikku ja börsiettevõtet ligi kaks aastat, peale mida lõpetati menetlus piltlikult öeldes üleskirjutuse puudulikkuse tõttu, või kohtuasi, kus kohtutoimik ei olnud mitte sadu ega tuhandeid, vaid kümneid tuhandeid lehekülgi, tähendades, et selle läbitöötamiseks on vaja korvpalli- või isegi jalgpallimeeskonna suurust abijõudu, tekitavad küsimuse, kas tavaline kodanik suudaks selliste menetlustega toime tulla,“ küsis justiitsminister.

„Möönan, et esimese näite puhul ei olnud üleskirjutuse puudulikkus antud juhtumil ainus lõpetamise alus, ent tõsiasi on, et kõrge riigiametniku ja tema lähedaste pooleteist aasta jooksul magamata ööde hulka, halle juukseid ja kaotatud närvirakke, samuti rahvusvahelist tegutseva ettevõtte mainekahju, koos sellega kaasnenud otsest rahalist kahju ei oska me keegi kokku lugeda. Ehk eelnevast näitest võiksid küsimärgina üles jääda eeluurimise kvaliteet ja pikkus,“ lausus Pevkur.

 Lisaks kvaliteedile ja eeluurimise pikkusele ei saa vaieldamatult mööda ka eeluurimisega kogutud materjalidest ning nende kohtule esitamisest. „Nii seaduse loojal, kui kohtus riiki esindavatel isikutel tasub minu meelest tõsiselt kaaluda, mis on see minimaalne vajalik ent maksimaalselt ammendav teadmine, mida kohtunikul on vaja selleks, et langetada õiglane ning kõike asjaolusid arvesse võttev kohtuotsus. Minu hinnangul peab igal isikul olema võimekus ka isiklikult toimik läbi töötada, et kaitsjale igakülgset tuge pakkuda,“ lausus minister. Minister tõdes, et nii nagu poliitikud, peavad ka prokurörid arvestama oma ütlemiste mõju mitte ainult konkreetsele teemale, vaid kaal on igal sõnal. „Kui kriminaalasi on avaliku tähelepanu all, on väljaütlemistel laiem mõju kogu ühiskonnale ning selles valitsevatele protsessidele. Toon näite noorest Tartu poliitikust, kes läks prokuratuuri ja rääkis, kust ta sai ämmalt raha valimiskampaaniaks. Rahva silmis aga moondus aus jutt vale sümboliks. Teemat käsitlenud ajakirjanik tõdes, et kuigi noorpoliitik käitus ausalt oma lähikondsete, erakonna, kui ka prokuratuuri suhtes, on tulemus vastupidine ning  juhtivale riigiprokurörile antud tõesest ülestunnistusest sai aasta suurima vale sümbol,“ tõi Pevkur näite. „Tagantjärele võime tõdeda, et konkreetse kriminaalasja lõpetamise määrus on loonud Eestis pretsedendi, mida veel kaua analüüsitakse. Lõpetamise määrus oma detailirohkuse ja õhku jäänud küsimustega ning mõjudega, kus ämma kujund tõi inimesed isegi tänavale, on paljusid pannud küsima (eeldan, et sh ka prokuratuuri ennast), kas ei oleks olnud õigem anda prokuratuuril endal informatsiooni avalikkusele, et ämm ongi olemas? Miks lasti eskaleeruda tõel vale kujundiks?“ Minister ütles lõpetuseks, et prokuratuuri ülesanne, lisaks igapäevasele sisutööle on sisendada avalikkusele kindlustunnet õigussüsteemi vastu. „Iga prokurör peab mõistma, et sõltumata kriminaalasjast, peab kriminaalmenetlus nii olema, kui näima objektiivne. Seda saab tagada vaid kvaliteetse kommunikatsiooniga,“ lisas Pevkur.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700