Ettevõtjatulust elab ainult 2% rahvastikust

2011.aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel on teenindussektorisse lisandunud ligi 43 000 kätepaari, ent primaarsektor (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus) ja tööstussektor on mõlemad kaotanud üle 10 000 töötaja võrreldes eelmise rahvaloendusega.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel töötas Eestis 67% tööga hõivatutest teenindussektoris, 29% tööstussektoris ja vaid 4% primaarsektoris, teatas Statistikaamet.
31.12.2011 seisuga loendati Eestis 561 138 tööga hõivatut. Kuigi võrreldes eelmise loendusega on rahvaarv vähenenud, oli hõivatuid üle 16 000 enam.
Kui sektorite kaupa on Eesti elanike seas enim tööjõudu rakendatud teenindussektoris (372 840), siis tegevusalade kaupa vaadatuna oli sarnaselt eelmisele loendusele töötajate arvu ja osatähtsuse poolest esikohal töötlev tööstus. 2011. aastal töötas sellel tegevusalal 18% kõikidest hõivatutest, 2000. aastal 22%. Tööstusharudest kasutavad enim tööjõudu toiduainete tootmine, puidutööstus ning metalltoodete tootmine. Töötlevas tööstuses leivateenijatest 55% on mehed ja 45% naised. Selle tegevusala töötajate osatähtsus on suurim Lääne-Viru maakonna elanike seas.
Noorim loendusel vaatluse all olnud töötajate vanuserühm (15–19-aastased) leiab enim rakendust kaubanduses ja majutuses. Vanemat generatsiooni, üle 60-aastaseid, on tööl rohkem hariduse ja tervishoiu valdkonnas. 2000. aasta loendusega võrreldes on pisut suurenenud haridus- ja tervishoiutöötajate osatähtsus hõivatute hulgas, moodustades 9% ja 6%.
Ehituses töötab 8% ning hulgi- ja jaekaubanduses 14% hõivatutest, 2000. aasta loendusega võrreldes on mõlemal tegevusalal hõivatute osatähtsus veidi suurenenud. Ehitajate osatähtsus tööhõives on veidi suurem Järva, Rapla ja Saare maakonnas.
Võrreldes eelmise loendusega töötab rohkem inimesi info ja side valdkonnas (3% tööga hõivatutest) ning suurenenud on hõivatute osatähtsus, kes tegutsevad kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (2,5% tööga hõivatutest). Põllumajanduses töötab ligi 10% maa- ja 1% linnaelanikkonna hõivatutest. Põllumajandusega leivateenijate osatähtsus on suurim Jõgeva maakonnas.
Kõige enam levinud ametid on poemüüja (26 155 hõivatut), müügiesindaja (16 236), veoautojuht (15 602), üldehitaja (13 112), raamatupidaja (11 171) ning üldhariduskooli vanema astme õpetaja (9857).
Ametialarühmadest on kõige arvukamalt tippspetsialiste (18%). Juhte on 10% ja bürooametnikke ligi 6%. Kõige vähem on ametirühmadest sõjaväelasi (alla 2%).
Kõigist Eesti elanikest ligi 40% puhul on põhiline elatusallikas töötasu. Ülalpeetavaid (lapsed, aga ka teised, põhiliselt pereliikmete poolt ülalpeetavad inimesed) oli 25% elanikkonnast. 24% elanikkonna puhul on peamine elatusallikas pension ning alla 1% on institutsioonides ja asutustes ülalpeetavaid. Ettevõtjatulust elatub 2% elanikest ja toetustest 4%. 4% elanike puhul pole tuluallikas selge või on selleks muu tulu (omanditulu, isiklik abimajapidamine või laen). Eelmise loendusega võrreldes on pisut suurenenud palgatööst ja ettevõtlusest elatuvate inimeste osatähtsus.

Osale arutelus

  • Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad