Kuidas targalt osakapitali suurendada?

Osaühingu ja aktsiaseltsi puudutavad reeglid on paljuski sarnased, samas ka oluliselt erinevad. Erinevused lähtuvad eeldusest, et aktsiaseltse, kui korporatsioone, on isikute paljususe tõttu raskem juhtida.

Osaühingud on mõeldud väikese ja keskmise mastaabiga äri jaoks, mida on inimeste vähesuse tõttu kergem juhtida. Seetõttu on püütud osaühingute reeglid teha võimalikult lihtsaks ja võrreldes aktsiaseltsidega paindlikumaks. Paindlikkus ei tähenda aga alati eelist, vaid võib olla hoopis segaduse allikaks. Nii on juhtunud näiteks osakapitali suurendamise reeglitega. Halb selle juures on, et seaduses sisalduv segadus võib eneselegi teadmata kaasa tuua vastutuse.

Osakapitali suurendamise protseduur on äriseadustikus lahti kirjutatud. Esmalt võtavad osanikud vastu osakapitali suurendamise otsuse, seejärel toimub täiendavate sissemaksete tegemine või fondiemissiooni läbi viimine, seejärel avalduse tegemine äriregistrisse ja äriregistris uue osakapitali suuruse registreerimine. Äriregistri kande tegemisega loetakse osakapital suurendatuks. Tundub väga lihtne, loogiline ja arusaadav, ka siis kui jätta kõrvale eeltoodud lihtsustatud kirjeldus ja lugeda seaduse teksti detailsemalt. Tegelikkus ei ole siiski nii roosiliseks osutunud.

Nimelt sätestab äriseadustik protseduuri, milline on osakapitali suurendamise protseduur ja millal saab lugeda osakapitali suurendatuks, kuid jätab reguleerimata, millal saab lugeda osakapitali suurendamise ebaõnnestunuks, s.t osakapitali ei suurendata ja millised tagajärjed sellel on. Näiteks, osaühingu osanikud võtavad vastu osakapitali suurendamise otsuse. Otsuse kohaselt kaasatakse osaühingusse mitu uut osanikku, kes peavad omandatava osa eest tegema osaühingule täiendavad sissemaksed mingiks kindlaks kuupäevaks. Pärast otsuses nimetatud tähtaja saabumist selgub, et vaid osa isikutest on osade eest tasunud ja ülejäänud isikud on osakapitali suurendamises osalemises ümber mõelnud ega kavatsegi sissemakseid tasuda. Seadus sellisele olukorrale sõnaselget lahendust ei sätesta. Küll aga on selge, et äriregister ei registreeri osakapitali uut suurust, kui osakapitali suurendamise otsus ja tehtud sissemaksed ei klapi.

Kuigi loogiliselt mõeldes oleks võimalik eelkirjeldatud olukord lahendada nii, et osanikud muudavad osakapitali suurendamise otsust, millega jäetakse välja isikud, kes ei soovi osakapitali suurendamises osaleda, siis on Riigikohus on oma 05.12.2012 otsuses nr 3-2-1-142-12 asunud hoopis erinevale seisukohale.

Riigikohus leidis, et kuna äriseadustikus puudub vastav regulatsioon osaühingu kohta, siis tuleb kohaldada aktsiaseltsi vastavaid reegleid.

Aktsiaseltside puhul loetakse aktsiakapitali suurendamine ebaõnnestunuks, kui kapitali suurendamise otsuses märgitud tähtajaks ei ole kõiki aktsiaid märgitud. Selguse huvides tuleb mainida, et osakapitali suurendamise otsuses peab sisalduma tähtaeg, milliseks ajaks tuleb uute osade eest sissemaksed teostada. Aktsiakapitali suurendamise otsuses tuleb eraldi nimetada esiteks aktsiate märkimise tähtaeg, s.o tähtaeg, mille jooksul isik peab otsustama, kas ta soovib aktsia omandada või mitte ja teiseks tähtaeg, mille jooksul tuleb aktsia eest tasuda. Nimetatud tähtajad ei pruugi kattuda. Arvestades Riigikohtu 05.12.2012 otsust, siis loeb kohus osakapitali suurendamise puhul osade eest tasumise tähtaja ühtlasi ka osade märkimise tähtajaks. Miks on ühe äriühingu puhul märkimine ja osaluse eest tasumine erinevad mõisted ja teisel puhul samased mõisted, Riigikohtu lahendist kahjuks ei selgu. See tekitab aga juba iseenesest paraja segaduse seaduse rakendamisel, sest ühel juhul on märkimise aeg otsusesse sõnaselgelt märgitud, kuid teise puhul peab eraldi teadvustama, et märkimise aeg võrdub osa eest tasumise ajaga.
Riigikohtu käsitluse tagajärjeks on see, et juhul, kui keegi jätab osa eest tähtaegselt tasumata, loetakse osakapitali suurendamine automaatselt nurjunuks.

Tekkib paratamatult küsimuse, mis saab tähtaegselt tehtud sissemaksetest, kui osakapital loetakse nurjunuks. Jällegi, äriseadustik ei reguleeri osaühingute puhul sellist olukorda. Kuivõrd Riigikohtu seisukohalt tuleb lähtuda aktsiaseltsi vastavast reeglistikust, siis on eelkirjeldatud olukorra lahendamiseks kaks võimalust:

1. osaühing pikendab osade märkimise aega, mis võimaldaks osakapitali suurendamise lõpuni viia, tühistab märkimata jäänud osad või
2. tagastab viivitamatult juba tehtud sissemaksed ja osakapital jääb suurendamata.

Probleem seisneb aga selles, et kui aktsiaselts saab õigeaegselt märkimata jäänud aktsia võõrandada ükskõik kellele, siis osaühing seda teha ei saa, sest erinevalt aktsiaseltsist on osakapitali suurendamise otsuses nimetatud ammendavalt kõik isikud, kes saavad osa omandada. Seega juhul, kui mõni osakapitali suurendamises osalema pidanud isik otsustab oma osast loobuda pärast otsuse vastu võtmist, siis ei ole reaalselt toimiv variant osade märkimise aja pikendamine, vaid märkimata jäänud osade tühistamine. See ei pruugi meeldida aga neile isikutele, kes õigeaegselt osade eest tasusid, sest osade tühistamine toob kaasa osakapitali suurendamise ulatuse muutmise, mis omakorda võib mõjutada märgitud osade hääleõiguse suurust. Eeltoodu tagajärjeks võib jällegi olla osakapitali suurendamise nurjumine. Teine alternatiivne ja kõige kindlam variant on osakapitali suurendamine ära jätta ja juba tehtud sissemaksed viivitamata tagastada. See ei ole hea variant aga osaühingule, kes osakapitali suurendamist soovis.

Kokkuvõttes vastutab äriühing oma tegevuses nii nende isikute ees, kes osad õigeaegselt märkisid, kui ka nende ees, kes jätsid osad märkimata. Seega võib mitteõigeaegne tegutsemine või ka teadmatusest ebaõige tegutsemine tuua eelkõige äriühingule kaasa märkimisväärseid probleeme, nt sissemaksete õigeaegselt mittetagastamise korral viivise/intressi nõuded, võimalikud kahjunõuded osast ilmajäämisel, osakapitali suurendamise nurjumise tõenäosuse suurendamine jne. See kõik võib aga päädida ebameeldivate kulukate ja aeganõudvate kohtuvaidlustega.  

Samal teemal toimub ka 5.märtsil Raamatupidaja.ee korraldatud koolitus: Mida tuleb silmas pidada ühinemiste-jagunemiste õnnestumiseks: juriidilised ning raamatupidamislikud näpunäited. Kava saab lugeda SIIT.

Osale arutelus

  • Siiri Malmberg, Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad