Riigieelarvesse täitus 103,4 protsendiliselt

2012. aastal laekus riigieelarvesse tulusid 6,4 miljardit eurot ehk 103,4 protsenti aastaks plaanitust. Kulusid tehti 6,47 miljardit eurot ehk 96 protsenti kavandatust.

Alates suvest tasakaalu ümber kõikunud valitsussektori eelarvepositsioon oli novembri lõpus -0,35% SKPst, mis viitab aasta kokkuvõttes oodatust paremale tulemusele.

2012. aasta eelarves oli plaanitud tulusid 6,2 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 6,8 miljardit eurot. Eelarves planeeritud tulude ülelaekumist põhjustasid eelkõige käibemaksu, juriidilise isiku tulumaksu ning toetuste suurem maht, mis vähendab keskvalitsuse eelarvepuudujääki. Kulusid tehti eelarves planeerituga vähem eelkõige seoses tagasihoidlikuma välistoetuste kasutamisega.

Tulusid laekus eelarvesse koos ettemaksudega 6,4 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 4,76 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 1,65 miljardit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 102,3 protsenti ning mittemaksulised tulud 106,4 protsenti aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.
Suurimate tululiikidena laekus 2012. aastal sotsiaalmaksu 1,93 miljardit eurot ehk 100,5 protsenti planeeritust, käibemaksu 1,49 miljardit eurot ehk 104 protsenti kavandatust ning toetusi 1,22 miljardit eurot ehk 105,4 protsenti eelarvest.

Võrreldes 2011. aastaga laekus tulusid eelarvesse 537,6 miljonit eurot ehk 9,1 protsenti rohkem, sealhulgas maksutulusid 433,2 miljonit eurot ja mittemaksulisi tulusid 118,9 miljonit eurot enam. Tänu tarbimise kasvule laekus aastaga 150,4 miljonit eurot enam käibemaksu ning tööturu positiivne areng suurendas sotsiaalmaksu laekumist 131,3 miljonit eurot. Vaatamata heitmekvootide müügitulu vähenemisele laekus ka toetuseid aastatagusega võrreldes 85,5 miljonit eurot enam.

Kulusid tehti 2012. aastal 6,47 miljardi euro ulatuses ehk 95,7 protsenti plaanitust. Aasta varem oli võrreldavate kulude maht 6,16 miljardit eurot ehk 99,5 protsenti eelarves kavandatust. Suurimate kuludena maksti aasta jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,65 miljardit eurot, mida on 6,9 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Sotsiaaltoetuste kasv on eelkõige seotud pensionikulude tõusuga.

Investeeringuteks kasutati aasta jooksul 1,07 miljardit eurot ehk 13 protsenti rohkem kui 2011. aastal. Investeeringute mahud on kasvanud eelkõige tänu aktiivsemale välistoetuste ja kvoodimüügi tulude kasutamisele.

Riigi tegevuskuludeks maksti aastaga välja 1,11 miljardit eurot ehk 100,2 protsenti aastaks plaanitust. Tegevuskulud kasvasid 2011. aastaga võrreldes peamiselt kaitsekulude suurenemise tõttu 7,3 protsenti. Personalikuludeks suunati sealhulgas 587,1 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 523,8 miljonit eurot.

Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti 2012. aastal 89 protsenti plaanitust ehk 893 miljonit eurot. Seda on 111,2 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Struktuuritoetused moodustasid 615,9 miljonit eurot, mida on 94,5 miljonit eurot rohkem kui 2011. aastal.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas 2012. aasta lõpus 1,45 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2011. aasta lõpuga oli riigikassas finantsvarasid 484,1 miljonit eurot enam. Reservide mahtu suurendas eelkõige Töötukassa vahendite arvestamine kassareservi hulka.

Novembri lõpus oli valitsussektori eelarvepositsioon 58,6 miljoni euroga (0,35% SKPst) puudujäägis. Keskvalitsuse puudujääk oli 116, 2 miljonit eurot, mida leevendas sotsiaalkindlustusfondide 85,4 miljoni euro suurune ülejääk. Aasta kokkuvõttes on oodata paremat eelarvepositsiooni kui eelarves planeeritud 2,1% SKPst ja suvel prognoositud 1,2% SKPst.

Osale arutelus

  • Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad