3 Eesti ekspordivaala: Venemaa, Läti ja Leedu

Vaatamata üleilmsele majandussurutisele toimus Eesti kaubavahetuses 2012. aastal mõõdukas tõus. Statistikaameti andmetel kasvas eksport 2011. aastaga võrreldes 4,5 protsenti ja ekspordimaht ulatus rekordilise 12,6 miljardi euroni.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) kommenteeris eelmise aasta kaubavahetuse kasvu, kus ekspordi mahtude tõusu taga olid meie olulisematest kaubanduspartneritest enim Venemaa, Läti ja Leedu, kus impordinõudlus Eesti kaupade järele püsis tugevana. Eksport Rootsi näitas keskmisest mõnevõrra suuremat kasvu, kuid Soomes jäi ekspordimaht aastatagusele tasemele. Kui Rootsi majandus oli 2012. aasta kokkuvõttes väikese kasvuga, siis Soome majanduses toimus paigalseis.

Import kasvas aastaga 8,5 protsenti 13,8 miljardi euroni, mis oli samuti uus rekord. Impordi kiiremale kasvule aitas kaasa tugeva sisenõudluse püsimine, mida kinnitasid ka jaekaubanduse näitajad. Impordi ennakkasvu tulemusena tõusis kaubavahetuse bilansi puudujääk 1,2 miljardi euroni, mis oli ligi kaks korda kõrgem kui varasemal aastal. Defitsiidi suurenemise taga olid eelkõige transpordivahendid, masinad ja seadmed ning keemiatooted.

Aastaga suurenesid olulisematest kaubagruppidest enim võrdselt 15 protsendi ulatuses põllumajandussaaduste, toidukaupade ja jookide ning keemiatoodete eksport. Suurima, 28 protsendilise osatähtsusega masinate ja seadmete väljavedu kasvas 9% võrra. Ekspordi kasvu pidurdajateks olid aga mineraalsed tooted, mille müük välisturgudele kahanes samuti 9 protsenti. Impordi kasvu toetasid 2012. aastal enam transpordivahendid, keemiatooted ning masinad ja seadmed, mille taga oli nii eratarbimise, investeeringute ja ka ekspordi suurenemine. Sarnaselt ekspordiga kahanes mineraalsete kütuste sissevedu.

2012. aasta detsembris toimus, nagu oli ka varasemalt prognoositud, ekspordi- ja impordimahtude kahanemine kuises võrdluses vastavalt 23 ja 5 protsenti. Novembrikuust olid enamiku kaubagruppide ekspordimahud madalamad, vaid kütuste sissevedu suurenes. Eelmise aasta detsembriga võrreldes vähenes eksport viis protsenti, import aga suurenes üheksa protsendi võrra. Aastases võrdluses mõjutasid enim ekspordi langust mineraalsed kütused (-15%), samas suurima osatähtsusega masinate ja seadmete eksport kasvas viis protsenti. Aastaga kasvas kõige kiiremini 35 protsendi võrra transpordivahendite sissevedu, mille taga oli meresõiduvahendite sisseost, kuid ka masinate ja seadmete import suurenes kümnendiku võrra.

Jaanuaris pole sesoonsusest tingituna kaubavahetuse olulist kasvu oodata, samas eelmise aasta detsembriga võrreldes võivad ekspordi ja impordi mahud siiski kasvada, tulenedes eelkõige suuremast tööpäevade arvust. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused olid jaanuaris sarnased eelneva kuuga: üle tavapärase taseme eksporttellimustega ettevõtete osatähtsus oli kaheksa protsenti, tavapärast tellimuste mahtu ootasid 56 protsenti ja tellimuste kahanemisest teatasid 36 protsenti firmadest.

Osale arutelus

  • Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad