Autor: Juuli Laanemets • 21. jaanuar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tootjahindade kasvu veavad toiduained ja kemikaalid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kommenteeris Statistikaameti väljastatud teadet, et tööstuse tootjahinnad püsisid 2012. aasta teisel poolaastal stabiilsetena.

Statistikaameti andmetel langesid detsembris tootjahinnad töötlevas tööstuses novembriga võrreldes keskmiselt 0,1 protsenti, kuid aasta varasemast perioodist olid hinnad 2 protsenti kõrgemad. Ka tööstusharude lõikes on olukord püsinud viimasel ajal sarnane: suurem hinnatõus iseloomustas detsembris jätkuvalt toiduainetööstust, kus aastaga tõusid hinnad 5,2 protsenti, keemiatööstuses 6,5 protsenti ning kummi- ja plasttoodete tootmises 5,1 protsenti.

Kuigi keskmisega võrreldes oli toiduainete tootmises hinnatõus endiselt pigem kiire, siis enamikus alamharudes hinnakasv aeglustus. Hindu vedas toodangu kallinemine piimatööstuses, kus alates maikuust on kokkuostuhinnad kerkinud ning tootjahinnad jõudnud ajalooliste tippude lähedale. Lisaks jätkas kallinemist ka puidutööstuse toodang, kus hinnad tõusid aastaga 2,4 protsenti. Ühest küljest sunnib nii kallinev tooraine kui energia hindu tõstma, kuid teisalt on nõudlus küllaltki hästi püsinud ning sektori konkurentsivõime on võrdlemisi hea.

Sarnaselt novembriga langesid ekspordihinnad ka detsembris. Ühe kuu lõikes muutusid hinnad 0,1 protsenti ning aastaga 0,3 protsenti. Impordihinnad olid veel aastases võrdluses 2,7 protsenti kõrgemad, kuid kuises võrdluses kahanesid kolmandat kuud järjest (-0,4 protsenti). Ekspordi- ja impordihindade langust on mõjutanud ühelt poolt toormehindade langus maailmaturul, teisalt ei võimalda praegune üleilmse majanduse madalseis tootjatel ja eksportööridel oma kaupade hindu tõsta.

Detsembris olid aastases võrdluses kõrgeima kasvuga endiselt põllumajandussaaduste ekspordihinnad, mis eelmise aasta viimase kvartali kuudel näitasid võrdset 14 protsendilist tõusu. Samas on selle aasta jaanuaris aastatagune võrdlusbaas mullusest juba oluliselt kõrgem ning kasvutempo võib hakata aeglustuma. Suurima langusega oli detsembris jätkuvalt palgi väljaveohind, mis on püsinud viimastel kuudel kümnendiku piires, ent kuises võrdluses oli väike tõus.

Impordihindu enim mõjutanud naftasaaduste aastane hinnakasv detsembris kiires küll kolme protsendini, kuid novembriga võrreldes nende sisseveohinnad kahanesid kaks protsenti. Oluliselt, 12 protsendini, kiirenes põllumajandussaaduste impordihindade aastane kasvutempo, mis tulenes samas suurusjärgus kuisest hinnatõusust. Samas ei ole ühegi kaubagrupi sisseveohinnad näidanud aastaga olulist langust.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse kohaselt kerkisid aasta lõpus tööstusettevõtete hinnatõusu ootused. Lähema kolme kuu jooksul prognoosis müügihindade kasvu viiendik küsitletutest, 70 protsenti ettevõtjatest eeldas hindade püsimist tänasel tasemel. Jaanuaris on tavaliselt korrigeeritud hindasid keskmisest rohkem. Toiduainetööstuses prognoosis hindade tõusu peaaegu iga teine ettevõtja, samuti on kõrged ootused joogitootmises. Teistest harudest kerkivad esile veel keemiatööstus ning kummi- ja plasttoodete tootmine ehk siis samades valdkondades, kus hinnatõus on olnud keskmisest kiirem, on ka hinnatõusu ootused kõrgemad.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700