LEOga on vaadanud KOVide tegevust 5000 inimest

Kohalike omavalitsuste finantstervisest ja –kulutustest ülevaadet andvat pilveteenust riigipilv.ee ja sellele loodud rakendust Läbipaistev Eesti Omavalitsus (LEO) on kahe kuu jooksul kasutanud pea 5000 inimest.

Enam tuntakse huvi Tallinna linnavalitsuse tulude-kulude vastu ning valdkondadest on enam päringuid hariduskulude ning linnade ja valdade omakulude kohta.

Lisaks Tallinnale on enam huvi pakkunud Tartu ja Saue linnade ning Harku, Viimsi ja Rae valdade finantsinfo. Kahe kuu kasutusstatistika järgi on enam kasutatud eelloodud vaateid ning vähem soovitakse või osatakse ise kontode järgi süvitsi andmeid uurida. Kasutajatest 25 protsenti on LEO rakendust kasutanud rohkem kui üks kord. Huvi tuntakse pigem kohalike omavalitsuste väljaminekute üldpildi ja palgaandmete vastu. Samas saab väljaminekuid vaadata ka tegevusvaldkonniti ja ühe elaniku kohta, mis annab omavalitsuse võimalustest ja kulutustest selgema ülevaate.

Kahe kuu jooksul on tehtud pea 105 000 päringut. Kui rahandusministeerium või omavalitsus oleks kulutanud igale päringule vastamiseks 5 minutit, siis kõigile vastamiseks võinuks kuluda 4 aasta jagu töötunde. See annab aimu pilveteenuste kasutusele võtmisega vähenevast halduskoormusest ning annab seega lihtsama ja mugavama võimaluse tutvuda riigi kogutud andmetega.

www.riigipilv.ee on rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel ning Elioni kaasabil valminud teadaolevalt maailmas esimene omataoline pilveteenuse pilootprojekt, mille eesmärk on tuua riik kodanikule lähemale ja muuta kohaliku tasandi juhtimine kogu riigis läbipaistvamaks. Pilveteenuse edasiarendus LEO on eraalgatuslik  mugavusteenus, mille otstarve on võimaldada lihtsat ja visuaalset ülevaadet Eesti kohalike omavalitsuste tegevusest. LEO rakendus on pilootprojekti raames tasuta kättesaadav aasta lõpuni. Riigipilv.ee jääb kõigile kättesaadavaks ka edaspidi.

Pilveteenuse kaudu on võimalik andmeid uurida erinevate tunnuste alusel, sealhulgas nii majandusliku sisu kui tegevusala järgi. Tegevusala kaudu saab näiteks tuvastada, kas kulu tehti kultuurimajadele või maanteetranspordile. Majanduslik sisu võimaldab täpsustada, kas kultuurimajas maksti küttearveid või investeeriti.

Osale arutelus

  • Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Veebiseminarid 24/7

Valdkonna tööpakkumised

EUROAPTEEK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

04. juuli 2018

VOLVO ESTONIA OÜ otsib RAAMATUPIDAJAT

M-Partner HR OÜ

29. juuni 2018

Uudised

Tööriistad