Marek Helm: 400% tõusis majutussektoris käibedeklareerimine

On kurioosne, et pärast kontrolle toimus 400% käibedeklareerimise tõus majutuses, toitlustuses oli tõus 200%.

Pärast konverentsi nõustus Marek Helm (MH) vastama Raamatupidaja.ee toimetaja küsimustele.

Mis on järgmised prioriteetsed valdkonnad aastaks 2013?
MH:
Eks me jätkame nende, sellel aastal käsitletud sektoritega. Meil on 400 revidenti ja soovime tegeleda pigem süvitsi, mitte täna ühes, homme teises valdkonnas. Pigem soovime teha koostööd sektori erialaliitudega, et tegelikult ka olukorda mõjutada. Näiteks konkurentsi olukorda mõjutada. Soovime üha enam ka erasektoriga koostööd teha. Need kes soovivad ausalt maksuasju ajada, oleks meile toeks ja on valmis meile selgitama nende sektorite iseärasusi, mis loogika järgi sektoris töö käib ja andma vajalikku taustinfot. Näen siin võtit, et meie revidendid ei käiks sektorist sektorisse, vaid teeksid asjad endale selgeks - nii on võimalik ka midagi muuta.

Majutus- ja toitlustusasutused jäävad siis edasi huviorbiiti ka järgmisel aastal?
MH:
Jah, jääb küll nii, me ei ole rahul selle sektori palgatasemega. Tulu- ja sotsiaalmaksu pettused on omavahel tihedalt seotud. Pettused toidavad üksteist, mingi mõju ümbrikupalkadel on. Seetõttu on oluline alustada just käibemaksu kontrollimisest, et poleks varjatud käivet ja ettevõtte tegelik olukord kajastuks tema raamatupidamises. Need numbrid, mida meile näidatakse, ei saa olla nii väikesed. Tihti näeme inimesi streikimas selliste 300 euroste palkade üle aga nendes sektorites poleks nagu probleemi. Ehitusettevõtete juhid näiteks suudavad elada sellise deklareeritava palgaga…

Hea, et tõite sisse ehituse, lugejatele võib juba tunduda, et pidev „ehitusplatsidelt põgenevate ehitajate” probleem on nagu sajapäine lohe, sellele teemale ei tule lõppu. Kas MTA plaanib ehitussektoris kontrolli- või aruaruandlusmuudatusi teha? Oma ettekandes ütlesite, et ehitusplatsidel kontrollitud 2600 inimesest väitis 26%, et on esimest päeva tööl.
MH: Buumiajal tekkis ehituses firmasid nagu seeni, tihti ilma igasuguse eelneva hariduse ja teadmisteta. Igaüks sai teha kasvõi ühemehefirma ning tegutseda. Nüüd oleme olukorras, kus platsidel töötavad nii objekti alltöövõtja kui omakorda selle alltöövõtja ning ülevaadet pole, kes inimestest kuskil töötab. Sellepärast me räägime, et esimene samm võiks olla töötajate registreerimine. Sellise meetmega võiks see 26% oluliselt väheneda. Kui MTA leiab inimesi töötamas ehitusplatsidel, kes pole kuskil kirjas, siis soovime sellist olukorda muuta. Lähtume põhimõttest, et ettevõttel peab olema vastutus töötaja ees, kes töötab platsil. See olukord peab muutuma ettevõttele ikka riskiks, kui maksuamet sellise olukorra avastab. Me avastame need 26% ära ja praegusel hetkel jääme ootama järgmisesse kuusse, kas pannakse need inimesed deklaratsiooni või mitte. Arvan, et selline tegevus on hetkel suuresti maksumaksja raha raiskamine. Pigem võiks öelda, et kaardistame praegu ehitusplatsidel olukorda. Muidugi, mingi osa ettevõtetest deklareerib siiski neid inimesi oma aruannetes.

Mis riigist võtate eeskuju selle uue töötaja registreerimise süsteemi juurutamisel?
MH:
Mingil määral võtame eeskuju Rootsi mudelist aga mitte nii detailselt, kus hommikuti tuli vastavasse žurnaali kirjutada, mis kell keegi töötajatest tööle tuli ning kui kaua töötas. Meie andmetel Rootsi maksuamet kogu neis sektorites (enamus teeninduses),selliste meetoditega, ligi miljard SEK´i rohkem makse. See oli märkimisväärne summa. Meie tahame teha seda lihtsamal moel, et minimaalselt suurendaks halduskoormust. Töötaja annaks üks kord riigile teada ning süsteemis jookseb see igalt poolt läbi.

Kevadel esines Äripäeva Tööõiguse konverentsil sotsiaalminister Hanno Pevkur ning pakkus välja mõtte, et läbi uue portaali, siis mõeldi vist loodavat tööelu.ee´d, võiksid ettevõtted teha sellist uue töötaja registreerimist ühtsesse andmesisestussüsteemi. Mida ametkonnad täna sellest võimalusest arvavad?
MH:
Praegu me sotsiaalministeeriumiga arutamegi kas panna selline funktsioon toimima riik.ee läbi. Me ei taha, et maksuamet kogu maailma probleemid ise üksinda ära lahendaks. Pigem soovib maksuamet tegeleda maksude laekumisega ja me ei taha hallata teiste asutuste probleeme. Pigem pooldame sellise „ühe akna süsteemi”, kus tööandjal oleks ühekordse registreerimise kohustus ja kogu info edastatakse maksuametile, haigekassale. Praegu ei oska prognoosida millal süsteem tööle hakkab. Igal juhul otsime võimalusi ja koostöös teiste ametitega töötame välja lahendusi.

Osale arutelus

  • Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

STORA ENSO PACKAGING AS otsib RAAMATUPIDAJAT ja VANEMRAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

13. november 2018

Uudised

Tööriistad