Kaheksa kuu tulelemusena riigieelarvesse laekunud 66,6 % plaanitust

Rahandusministeeriumi andmetel laekus kaheksa kuuga riigieelarvesse tulusid 4,14 miljardit eurot ehk 66,6 protsenti aastaks plaanitust. Kulusid tehti 4,09 miljardit eurot ehk 60,5 protsenti kavandatust. Juulis jätkus valitsussektori eelarvepositsiooni paranemine, mille tulemusena jõudis eelarve ülejääki.

2012. aasta eelarves on plaanitud tulusid 6,2 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 6,8  miljardit eurot.

Tulusid laekus eelarvesse augusti lõpuks koos ettemaksudega 4,14 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 3,14 miljardit eurot  ja mittemaksulisi tulusid 1 miljard eurot.  Laekunud maksutulud moodustavad 67,3 protsenti ning mittemaksulised tulud 65,1 protsenti  aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.

Suurimate tululiikidena on kaheksa kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,3 miljardit eurot ehk 67,4 protsenti planeeritust, käibemaksu 988 miljonit eurot ehk 68,8 protsenti kavandatust ning toetusi 711,9 miljonit eurot ehk 61,7 protsenti eelarvest.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga laekus tulusid eelarvesse 152,1 miljonit eurot ehk 16,3 protsenti rohkem. Eelmise aastaga võrreldes on kaheksa kuuga toetusi koos heitmekvootidega laekunud 171,2 miljonit eurot vähem, samas on maksutulusid laekunud 324,8 miljoni eurot rohkem, sealhulgas sotsiaalmaksu 90,2 miljonit eurot ja käibemaksu 133,8 miljonit eurot enam.

Kulusid tehti kaheksa kuuga 4,09 miljardi euro ulatuses ehk 60,5 protsenti plaanitust, sealjuures oli eelmise aasta võrreldava perioodi kulude maht 3,98 miljardit eurot.  Augustis tehti väljamakseid 537,5 miljonit eurot, mis on 7,9 protsenti kogu aastaks plaanitud kuludest. Suurimate kuludena maksti  kaheksa kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks 1,76 miljardit eurot, mida on 6,8 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Sotsiaaltoetuste kasv on eelkõige seotud pensionikulude tõusuga.

Investeeringuteks suunati augusti lõpuks 644,3 miljonit eurot ehk 14,5 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Investeerimine on eelkõige tänu aktiivsemale välistoetuste kasutamisele suvekuudel hoogustunud – nii investeeriti juulis 106,2 ja augustis juba 159,1 miljonit eurot.

Riigi tegevuskuludeks kasutati kaheksa kuuga 682,4 miljonit eurot ehk 61,5 protsenti aastaks plaanitust. Augustis kasutati sellest 85,4 miljonit eurot ehk 7,7 protsenti aastasest eelarvest. Selle aasta kaheksa kuu tegevuskulude maht on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 6,2 protsenti. Peamiseks põhjuseks on siin SKPga seotud kaitsekulude tõus. Personalikulude väljamakseid tehti  kaheksa kuuga 387,1 miljonit eurot ja majandamiskulusid 295,3 miljonit eurot.

Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti kaheksa kuuga välja 47,1 protsenti aastaks plaanitust ehk 472,1 miljonit eurot. See on 60,6 miljonit eurot rohkem kui möödunud aasta sama ajaga. Struktuurivahendid moodustasid sellest 342,6 miljonit eurot, mida on 62,6 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. 

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas augusti lõpu seisuga 1,64 miljardit eurot. Augustiga vähenes likviidsete varade maht 83,8 miljonit eurot, võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga on riigikassas finantsvarasid aga 669,1 miljonit eurot enam. Kasvu taga on Haigekassa ja Töötukassa reservide konsolideerimine kassareservi ning ka juulis võetud Euroopa Investeerimispanga laen summas 385 miljonit eurot. Samal ajal kahandas juulis reserve Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine 150 miljoni euro võrra.

Juulis sai jätku juba mais alanud valitsussektori eelarvepositsiooni paranemine. Juuliga paranes positsioon 37,7 miljoni euro võrra, mille tulemusena saavutati kuu lõpuks eelarve ülejääk 8,6 miljonit eurot (0,1 protsenti prognoositavast SKPst). Aasta varem samal ajal oli eelarve ülejäägis 200 miljoni euroga. Erinevus kahe aasta vahel tuleneb peamiselt heitmekvootide väiksemast müügitulust kui ka nendest tuludest tehtavate investeeringute kasvust sellel aastal.

Osale arutelus

  • Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

Uudised

Tööriistad