Seitsme kuuga laekus riigieelarvesse 59 % aastaks plaanitust

Rahandusministeeriumi andmetel laekus seitsme kuuga riigieelarvesse tulusid 3,7 miljardit eurot ehk 59 protsenti aastaks plaanitust.

Kulusid tehti 3,6 miljardit eurot ehk 52,5 protsenti kavandatust. Juunis jätkus valitsussektori eelarvepositsiooni paranemine – kui mai lõpus oli puudujääk 0,5 protsenti prognoositavast SKPst, siis juuni lõpuks kahanes näitaja 0,2 protsendini.

2012. aasta eelarves on plaanitud tulusid 6,2 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 6,8  miljardit eurot.

Tulusid laekus eelarvesse juuli lõpuks koos ettemaksudega 3,7 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 2,7 miljardit eurot  ja mittemaksulisi tulusid 0,96 miljardit eurot.  Laekunud maksutulud moodustavad 58,2 protsenti ning mittemaksulised tulud 62,1 protsenti  aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.

Suurimate tululiikidena on seitsme kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,13 miljardit eurot ehk 58,9 protsenti planeeritust, käibemaksu 844,1 miljonit eurot ehk 58,8 protsenti kavandatust ning toetusi 682 miljonit eurot ehk 59,1 protsenti eelarvest.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga laekus tulusid eelarvesse 108,2 miljonit eurot ehk 3 protsenti rohkem. Eelmise aastaga võrreldes on seitsme kuuga toetusi koos heitmekvootidega laekunud 164 miljonit eurot vähem, samas on maksutulusid laekunud 273,1 miljoni eurot rohkem, sealhulgas sotsiaalmaksu 80,5 miljonit eurot ja käibemaksu 103,7 miljonit eurot enam.

Kulusid tehti seitsme kuuga 3,6 miljardi euro ulatuses ehk 52,5 protsenti plaanitust, sealjuures oli eelmise aasta võrreldava perioodi kulude maht 3,52 miljardit eurot.  Juulis tehti väljamakseid 526,4 miljonit eurot, mis on 7,8 protsenti kogu aastaks plaanitud kuludest. Suurimate kuludena maksti poole aasta jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks 1,54 miljardit eurot, mida on 6,7 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Sotsiaaltoetuste kasv on eelkõige seotud pensionikulude tõusuga.

Investeeringuteks suunati juuli lõpuks 485,2 miljonit eurot ehk 1,2 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Vähenemine on tingitud eelmise aasta kunstlikust kõrgest võrdlusbaasist, mille põhjustasid saastekvoodi müügist laekunud tulude kanded ministeeriumide vahel. Siiski investeeriti juulis oluliselt ehk 35,2 miljonit eurot rohkem kui kuu varem.  Saastekvoodi müügist laekunud tulude arvelt investeeriti seitsme kuu jooksul 39,2 miljonit eurot.

Riigi tegevuskuludeks kasutati seitsme kuuga 597 miljonit eurot ehk 53,8 protsenti aastaks plaanitust. Juulis kasutati sellest 92,5 miljonit eurot ehk 8,3 protsenti aastasest eelarvest. Selle aasta seitsme kuu tegevuskulude maht on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 4,6 protsenti. Peamiseks põhjuseks on siin SKPga seotud kaitsekulude tõus. Personalikulude väljamakseid tehti  seitsme kuuga 343,8 miljonit eurot ja majandamiskulusid 253,2 miljonit eurot.

Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti seitsme kuuga välja 41,5 protsenti aastaks plaanitust ehk 416,2 miljonit eurot. See on 59,3 miljonit eurot rohkem kui möödunud aasta sama ajaga. Struktuuritoetused moodustasid sellest 297,1 miljonit eurot, mida on 55,3 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas juuni lõpu seisuga 1,7 miljardit eurot. Juuliga suurenes likviidsete varade maht 253,4 miljonit eurot, võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga on riigikassas finantsvarasid 752,9 miljonit eurot enam. Kasvu taga on haigekassa ja töötukassa reservide ületoomine kassareservi ning juulis võetud teine laenuosa 2009. aastal sõlmitud laenulepingust Euroopa Investeerimispangaga. 385 miljoni eurose teise laenuosaga on kavas katta välisvahenditest rahastavate projektide kaasfinantseerimine. Juulis kahandas keskvalitsuse reserve Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine 150 miljoni euro võrra.

Juunis jätkus juba mais alanud valitsussektori eelarvepositsiooni paranemine. Juuniga paranes positsioon 57,1 miljoni euro võrra ning eelarve puudujääk kahanes sellega 29,1 miljoni euroni (0,2 protsendini prognoositavast SKPst). Aasta varem samal ajal oli eelarve ülejäägis 115,8 miljoni euroga. Erinevus kahe aasta vahel tuleneb peamiselt heitmekvootide väiksemast müügitulust kui ka nendest tuludest tehtavate investeeringute kasvust sellel aastal.

Osale arutelus

  • Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Valdkonna tööpakkumised

STORA ENSO PACKAGING AS otsib RAAMATUPIDAJAT ja VANEMRAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

13. november 2018

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad