Välisinvesteeringutega loodi Eestis 299 uut töökohta

Ernst & Young Baltic ASi äsja avaldatud Euroopa atraktiivsuse uuringust selgub, et kuigi Eesti on välisinvesteeringutele atraktiivse sihtkohana saavutanud oma kriisieelse taseme, on nendes projektides loodud töökohtade arv jätkuvalt väike.

„Positiivse sõnumina võib öelda, et meil on läinud hästi ja välisinvestorite huvi Eesti vastu on võrreldes paari aasta tagusega jõudsalt kasvanud. Samas teiste Euroopa riikide võrdluses ei ole seis sugugi nii roosiline – riikide võrdluses oleme võrreldes mullusega langenud välisinvesteeringute projektide arvu pingereas 26-ndalt kohalt 29-ndale ja välisinvesteeringute poolt loodavate töökohtade järjestuses 25-ndalt  30-ndale kohale,“ rääkis Ernst & Young Baltic ASi juhatuse liige Ivar Kiigemägi.

Baltikumis loodi 2011. aastal välisinvestorite rahaga kõige enam projekte Leedus (29 projekti), millele järgnevad Eesti (21 projekti) ja Läti (14 projekti). „Samas, arvestades rahvaarvu, oli projektide arv inimese kohta suurim just Eestis. Statistikast nähtub, et suurimad projektid läksid Leetu, mistõttu loodi seal välisinvesteeringute toel ka kõige enam, 1492 uut töökohta. Eestis loodi 299 uut töökohta ja Lätis 85.“

Ernst & Youngi juhtivkonsultant Lili Kirikali sõnul on populaarseimad investeerimise sihtkohad Euroopas Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa ning üllatuslikult ka Hispaania. Peamisteks investeerijateks on USA, Saksamaa ja Inglismaa. „Kokku tõusis Euroopasse tehtavate investeerimisprojektide arv 2011. aastal 4% ning investeeringutega seoses loodud töökohtade arv oli 15% suurem kui eelmisel aastal. Euroopa osatähtsus kogu maailma välisinvesteeringute projektide arvus tõusis 1% võrra," märkis Kirikal.

Euroopa projektide arvu tõusu suurimateks mõjutajateks on Lili Kirikali sõnul Holland, Šveits ja Hispaania. „Uuringu jaoks tehtud küsitlustest selgub, et hoolimata pikast kriisist on Euroopa endiselt üks peamisi investeeringute sihtregioone,“ ütles Kirikal. „Eraldi välja toomist väärib Hispaania, mis vaatamata majanduskriisile ja suurele töötusemäärale on jätkuvalt välisinvestoritele atraktiivne, paistes silma oma moodsa infrastruktuuriga ja pakkudes just tänu kriisile uusi võimalusi. Hispaanias rahastatud projektide arv on võrreldes 2010. aastaga kasvanud hüppeliselt 62% ja peamised otseinvesteeringud tehti äriteenuste, tarkvara ja toiduainetööstuse sektorisse.“

Ivar Kiigemägi sõnul on tähelepanuväärne, et kuigi nii Lääne-Euroopa kui Kesk- ja Ida-Euroopa on jätkuvalt maailma kõige atraktiivsemate piirkondade seas, on nende regioonide atraktiivsus võrreldes 2006. aastaga siiski märgatavalt langenud – vastavalt 2,1 ja 2,5 korda. „See annab kinnitust sellest, et teised regioonid on Euroopale järele jõudmas ja regioonidevaheline konkurents on muutunud võrdsemaks,“ selgitas Kiigemägi. „Kesk- ja Ida-Euroopa, sealhulgas Balti riigid on hakanud oma sära kaotama. Peamised mõjutegurid sealjuures on olnud Ida-Euroopa majandusnäitajate volatiilsus, euroala kriisi kõrvalmõjud ja kõrge laenukoormus. Ida-Euroopa konkurentsieelist kahandab ka kasvav palgatase. Lisaks ei konkureeri meie regiooni riigid üksnes oma naabrite ja Lääne-Euroopaga, vaid järjest enam pakuvad konkurentsi Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina.“

Uuringus küsitletud investorid juhivad tähelepanu sellele, et Euroopasse tehtavate välisinvesteeringute mahtude kasvatamiseks tuleks tähelepanu alla võtta Euroopa tugevused: infotehnoloogia, taastuvenergia, tuumaenergia ja kommunaalteenuste valdkonnad. „Ka Eesti võiks siin omad järeldused teha – olles väike ja volatiilse majandusega riik, mille palgakuludel on oht kasvada kiiremini kui produktiivsusel, võiks Eesti veelgi enam mõelda oma inimeste oskuste ja ettevõtete ekspordivõime kasvatamisele just IT ja taastuvenergia sektoris,“ soovitas Kiigemägi.

Uuringuga saab tutvuda SIIN

Osale arutelus

  • Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad