Autor: Juuli Laanemets • 5. juuni 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

SEB: Eesti pension üks euroliidu madalaimaid

SEB prognoosi kohaselt tuleb praeguse põlvkonnale elamisväärse pensioni maksmiseks koguda 2040. aastaks pensioni II ja III sambasse 30 miljardit eurot. Viimase kümne aastaga on pensionisammastesse kogutud ligi miljard eurot ning järgmise kolmekümne aastaga jõutakse sama tempo püsimisel pensionivarade mahuga 12 miljardi euroni, millest siiski ei piisa elamisväärse pensioni maksmiseks kõigile eestimaalastele.

„Euroopa sotsiaalkoodeks sätestab, et minimaalne pension peaks moodustama 40 protsenti kodaniku viimasest pensionieelsest sissetulekust. Eesti keskmise pensioni suhe netopalka on viimastel aastatel püsinud selle näitaja lähedal, kuid võrreldes teiste EL-i riikidega on see üks madalamaid. Euroopa Liidu keskmine asendusmäär ulatub ligi 65 protsendini, mis peaks olema ka Eesti eesmärk,“ ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Inimestest 67 protsenti loodab vanaduspõlve rahastamisel riiklikule pensionile, 47 protsenti II sambale ning 14 protsenti III sambale, ilmneb SEB ja TNS Emori maikuus toimunud uuringust. Uuringus osalenutest arvas 20 protsenti, et nende pension võiks olla 80 protsenti pensionieelsest palgast ning 40 protsenti lepiks 60 protsendi tasemega.

„Inimeste ootused pensionisüsteemile on kõrged, kuid aastatega vähenev pensione finantseerivate töötajate arv ja elanike vähene rahaline tagavara raskendavad korraliku pensioni tagamist. Kui praegu peab ühte pensionäri üleval 1,5 töötajat, siis 2040. aastal tuleb iga pensionäri kohta üks töötaja, mis seab riikliku pensionimaksmise raskesse olukorda,“ lisas Holst.

Selleks, et inimene saaks rahulikult 20 aastat ja enam pensionipõlve veeta, oleks vaja igal inimesel kokku koguda orienteeruvalt 66 000 eurot. Kui kõik pensionärid kokku arvestada, siis on puudujääk 18 miljardit. On mitmeid võimalusi, kuidas leida täiendavat raha pensionide rahastamiseks, üks võimalikke lahendusi puuduoleva 18 miljardi euro finantseerimiseks, oleks täiustada III sammast, mis ei ole kümne aastaga tööle hakanud.

„Pensioni III sambaga, mis aitaks tagada soovitud 65-protsendilist asendusmäära, on tänaseks liitunud ligi 130 000 inimest ehk üle nelja ja poole korra vähem, kui on II sambasse kogujaid. Pensioni III sambas on 0,255 miljardit eurot ehk 4,4 korda vähem kui II sambas. Inimese kohta on III sambasse kogutud 1700 eurot. Need faktid näitavad selgelt, et III sammas ei täida täies mahus oma eesmärki,“ lisas Indrek Holst. „Kümme aastat on Eesti pensionisüsteemi ümber toimunud diskussioonides arutatud vaid kogu süsteemi võimalikke kosmeetilisi muudatusi. Selleks, et eelfinantseeritav Eesti pensionisüsteem oleks jätkusuutlik, on vaja loobuda ad hoc muudatustest ja keskenduda pikaajalisele pensionisüsteemi rahastamisele,“ võttis Holst teema kokku.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700