Skanska pääses poole miljoni euro maksmisest

Riigikohtu 14. mai 2012 otsusega lõppenud Maksu- ja Tolliameti ja Skanska EMV AS vahel toimunud maksuvaidlust kommenteeris 17. mail juriidilise osakonna juhataja asetäitja Kaupo Kruusvee.

Karl Kask:

21. oktoobril 2008 teavitas Skanska MTA peakontorit, et on Meeliku ehitusobjekti peatöövõtjana teostanud ekslikult väljamakseid oma alltöövõtjatele, kes ehitusobjektil tegelikult töid ei teostanud ning on saanud seetõttu suure varalise kahju summas ca 31 miljonit krooni. Skanska väljendas MTA-le oma valmisolekut teha igakülgselt koostööd ning osutada kõikvõimalikku kaasabi juhtumi asjaolude väljaselgitamisel, mida Skanska ka tegi.
Sama juhtumi tõttu pöördus Skanska 04. novembril 2008 Riigiprokuratuuri, kes alustas juhtunu suhtes kriminaalmenetlust.

Ehitusettevõtte vara vastu toime pandud kuritegu seisnes selles, et Skanska projektijuht Mihkel Kuld fabritseeris fiktiivsed ehituslepingud ja arved. Allkirjastades arveid koos teiste kuriteoosalistega, suunas ta fiktiivsed arved tasumisele. Kuritegu oli hoolikalt kavandatud, ajastatud ja läbi viidud. Skanska juhtkond oma projektijuhi kuritegelikust ja firmale ebalojaalsest käitumisest teadlik ei olnud.

Kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tunnistati Skanska endine töötaja Kuld süüdi Skanska usalduse kuritarvitamises. Temaga koos tegutsenud Aleksander Kurotškin ja Navaro Baltic OÜ Skanska vastase kelmuse toimepanemises. Kuriteod toime pannud isikutelt mõisteti Skanska kasuks välja Skanskale tekitatud varaline kahju kogusummas 2 060 284 eurot (32 236 439 krooni).
Skanskalt saadud teabe põhjal alustas MTA maksukontrolli, kuid ei tuvastanud selle käigus midagi uut peale selle, mida Skanska 21. oktoobril 2008MTA-le juba teatanud oli.

Maksukontrolli käigus toonitas Skanska esindajad korduvalt, et ettevõttele on kuriteoga tekitatud suur varaline kahju ja sellises olukorras ei tohi kannatanut maksustada. Neid vastuväiteid MTA kahjuks ei arvestanud. Ehitusettevõtte vastuväidetest hoolimata määras MTA kontrolli lõppedes Skanskale tasumiseks maksu summalt, milles firma oli kandnud varalist kahju. Mõistetavalt ei saanud Skanska sellise ebaõiglase lahendusega nõustuda ning oli sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse.

MTA üks peamisi positsioone halduskohtus seisnes Skanska vastase kuriteo toime pannud projektijuhi teadmise ja tegude omistamises vahetult Skanska´le. MTA ei pööranud siiski tähelepanu tõsiasjale, et kannatanu ja kurjategija ei saa olla üks ja sama isik.

Samuti rõhus MTA kohtus arvete fiktiivsusele, millest Skanska ise oli MTA-le 21.10.2008 teatanud ja selgitanud, et ta ei olnud tema vastase kuriteo toimepanemise tõttu sellest teadlik.
Kohtus asus MTA Skanska´le ette heitma ka organisatsioonilisi puudusi, mis MTA arvates väljamakseid teha võimaldasid. Selline etteheide oli seda üllatavam, et organisatsioonilisi puudusi tegelikult ei esinenud. MTA-l ei saanudki olla selle kohta objektiivset teavet, kuna ta maksukontrolli teostades ettevõttega kohapeal ei tutvunud.

Riigikohus asus MTA väidetud organisatsiooniliste puuduste küsimuses seisukohale, et mistahes puudustele viitamine ei ole oluline olukorras, kus äriühingu töötaja paneb toime äriühingu vara vastase kuriteo.
Riigikohtu seisukoht on mõistetav. Ka murdvaras ei saa oma tegu andeks seetõttu, et uksel, mille ta lahti muukis, oli „vaid“ kaks lukku, aga oleks pidanud olema rohkem. Nagu ei saa oma tegu andeks ka varas, kes võtab võõrast hoovist jalgratta, mis ei olegi lukustatud. Vargus on vargus. Kuritegeliku ründe vastu ei ole meist keegi kaitstud.

MTA on asunud tagantjärele selgitama nagu olnuks Riigikohtuni jõudnud maksuvaidluse põhisisuks tulumaksuseaduse tõlgendamisest tekkinud teoreetiline probleem.

Maksuseadustest ega varasemast kohtupraktikast ei ole võimalik tuletada, et isik, kelle vara vastu pannakse tahtlikult toime ebaseaduslik rünne, peaks maksma riigile saadud kahjult maksu. Õigusriigis, kelle hulka Eesti end liigitab, on välistatud mistahes seaduse tõlgendamine viisil, mis võimaldab kuriteoohvrit maksustada või tema olukorda muul viisil raskendada. Tulumaksuseadus ei ole siinkohal erand.

Ebaseaduslik maksuotsus, millega MTA oli määranud Skanskale tulumaksu 543 022,45 eurot (8 496 455 krooni), tühistati ringkonnakohtu poolt. Riigikohus jättis 14.05.2012 otsusega ringkonnakohtu otsuse jõusse.
MTA keskendus antud juhul kannatanu maksustamisele, kuigi sellises olukorras tulnuks keskenduda nende isikute maksustamisele, kes Skanska vastase kuriteo toime panid ja seeläbi ebaseaduslikku tulu said.

Osale arutelus

  • Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

Uudised

Tööriistad