Laenu võtavad väike-ettevõtted sõpradelt ja perelt

Hiljuti avaldas poliitikauuringute Keskus Praxis väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumuste uuringutulemused, millest selgus et lisafinantseeringu olulise allikana on ettevõtjad nimetanud laenu sõpradelt ja perekonnalt (51%), liisingut (48%) ja pangalaenu (37%).

Uuringu tulemustele tuginedes saab öelda, et lisafinantseeringu kaasamise soov on ettevõtete hulgas varasemate uuringutega võrreldes kasvanud. Rohkem on neid ettevõtteid, kes on kasutanud ühte või teist lisarahastamisallikat.

VKEdest on viimase kolme aasta jooksul (perioodil 2009–2011) kasutanud äritegevuse lisarahastamise võimalust 31%. Rohkem on seda teinud väikesed (10–49 töötajaga) ja keskmise suurusega (50–250 töötajaga) ettevõtted – vastavalt 45% ja 47%. Tegevusalade järgi on keskmisest rohkem lisafinantseeringut kaasanud töötleva tööstuse ettevõtted (39%) ja teenuste valdkonnas majutust, toitlustust ja äriteenuseid pakkuvad ettevõtted (35%).

Lisafinantseeringu olulise allikana on ettevõtjad nimetanud laenu sõpradelt ja
perekonnalt (51%), liisingut (48%) ja pangalaenu (37%). Märgatavalt on kasvanud pangalaenu, liisingu ja riigi toetuse kasutamine võrreldes varasemate aastatega.
Kõige rohkem on suurenenud aga laenuvõtmine perekonnalt ja sõpradelt. Perekonda või sõpru kasutavad rahastamisallikana peamiselt mikroettevõtted (1–10 töötajat) ja FIEd ning valdavalt jääb nende laenumaht alla 25 000 euro. Kuna mikroettevõtetel võivad esineda mitmed takistused (pole piisavalt omafinantseeringut, finantsnäitajad ei ole jätkusuutlikud jms) juurdepääsuks pangatoodete ning nende kasutamine raskendatud, siis eelistatakse ilmselt laenata perekonnalt või sõpradelt. Üle 10 töötajaga ettevõtted kasutavad seda võimalust märgatavalt vähem.

Piirkonniti siin eripärasid välja tuua ei saa, kuid tegevusalasi vaadeldes laenavad perekonnalt ja sõpradelt enam ehitusettevõtted (64%), hulgimüüjad (63%) ning majutuse, toitlustuse ja äriteenuste ettevõtted (56%).

Liisingut kasutavad rohkem väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted – vastavalt 76% ja 86%. Mida suurem on ettevõte, seda sagedamini nimetatakse seda lisarahastuse allikana. 37% keskmise suurusega ettevõtetel on viimase kolme aasta kumulatiivne liisingumaht üle 64 000 euro. Tegevusalade järgi on liisingut kasutanud 71% veondus- ja sideettevõtetest ning 55% töötleva tööstuse ettevõtteid.

Sarnaselt liisinguga on lisarahastamiseks kasutanud pangalaene esmajoones suuremad (üle 10 töötajaga) VKEd – väikestest ettevõtetest on laenu võtnud 51% ja keskmise suurusega ettevõtetest 76%. Keskmise suurusega ettevõtetest 43%l ületas pangalaenude kumulatiivne maht 2009.–2011. aastal 64 000 eurot. Pangalaenude võtmine on rohkem levinud jaekaubanduses (56%) ja töötlevas tööstuses (40%). Piirkonniti suuri erisusi välja tuua ei saa, ent mõnevõrra rohkem torkab silma Lääne- Eesti, kus on pankade pakutud võimalusi rohkem kasutatud ja sõpradelt-sugulastelt vähem laenatud.
Pangalaene kasutatakse enamjaolt põhivara (65%) ja käibevara soetamiseks (31%). Hoiatav märk on see, et 23% VKEdest kasutab pangalaenu tegevuskulude katmiseks. Need on peamiselt mikroettevõtted, kus on 0–10 töötajat.

Tegevuskulude katmine laenurahaga on rohkem levinud ehitussektoris ja teenuste sektoris (hulgikaubanduses ning veonduse ja side valdkonnas).

Vähemlevinud rahastamisallikatest kasutatakse riigi toetusi varasemate aastatega võrreldes palju rohkem. Kui 2008. aastal eelistas neid lisafinantseerimisallikana 5% ettevõtetest, siis 2011. aastal oli see näitaja 15%. Riigi toetusi kasutavad mõnevõrra sagedamini keskmise suurusega töötleva tööstuse ettevõtted. Toetuste maht jääb siiski alla 25 000 euro. Sama kehtib ka riiklike tagatiste või laenude kohta.
Kui ettevõtetelt küsiti, miks nad ei kasutada lisarahastuse allikana pangalaene, nimetasid nad peamiste põhjustena seda, et nende tagatised on pankade jaoks ebapiisavad (35%) ja pangalaenude intressimäär on liiga kõrged (32%). Ligi kolmandik ettevõtteid ei tunne lisarahastamise järele vajadust. See näitaja on kõvasti kahanenud, sest nii 2005. kui ka 2008. aastal puudus pangalaenu võtmise vajadus rohkem kui kahel kolmandikul VKEdest.

Muutuse taga on kindlasti majanduskriis, mille tagajärjel on ettevõtete likviidsus ja omavahenditest investeerimise võimekus tuntavalt vähenenud. 23% ettevõtetest nimetab pangalaenu saamist takistava asjaoluna omafinantseeringu puudumist.
43% ettevõtjatest hindab oma ettevõtte kapitaliseeritust piisavalt heaks, et tagada jätkusuutlik areng, kolmandik tajub aga vastupidist. Kindlamini tunnevad end keskmise suurusega ettevõtted, kelle hulgast on kapitaliseeritusega rahul 90%. Ka väikeste (10–49 töötajat) ettevõtete juhtidest 60% tunnetab olukorda positiivsena, ent ebasoodsamalt hindavad oma jätkusuutlikkust just mikroettevõtete juhid. Tegevusalade poolest erisusi silma ei hakka, piirkondadest on ebakindlamad Kirde-Eesti ettevõtjad.

Uuringus analüüsiti, kuidas on pinged finantsturul mõjutanud ettevõtete ligipääsu finantsvahenditele. Samuti vajadust ja võimalusi kaasata lisavahendeid ettevõtte arendamiseks. Ettevõtetelt küsiti hinnangut finantsvahendite kättesaadavuse, peamiste allikate ja mahu kohta viimasel kolmel aastal.
Uuringu tellis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja on valminud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel.

Osale arutelus

  • Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

STORA ENSO PACKAGING AS otsib RAAMATUPIDAJAT ja VANEMRAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

13. november 2018

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad