Autor: Juuli Laanemets • 17. aprill 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ligi: Eesti ei kõrvalda  käibelt eurosente

Mitmed euroala riigid on loobunud väikeste eurosentide kasutamisest. Riigikogu 16. aprilli istungil selgitas majandusminister Jürgen Ligi, toetudes Eesti panga kinnitusele,  et ei ole arutatud eurotsoonis ühe- ja kaheeurosendiste käibelt kõrvaldamist. Seda ei ole Ligi sõnul ka Eesti valitsus arutanud.

„Mõnedes riikides on kehtestatud reeglid, mille kohaselt ümardatakse sularahamaksed – rõhutan: sularahamaksed – 5 sendi täpsusega. See ei tähenda, et ühe- ja kahesendiseid ei käibi, nendega maksta saab,” lisas Ligi täiendavalt juurde.

Samas on hinnatõusu suudetud vältida teatavate kokkulepete läbi. „Need riigid on minu teada Soome ja Holland, seal on kehtestatud ka ümmardamisreeglid. Soomes on see paika pandud õigusaktiga, Hollandis aga huvigruppide vahel sõlmitud lepingutega. Need huvigrupid on kaupmehed, krediidiasutused, tarbijateühendused,” rääkis Ligi.  „Täpselt nagu see "Euro hinda ei tõsta", oli üks kokkulepe, mitte selline valitsuse poolne lubadus, et mitte midagi eurost ei juhtu. Lihtsalt kasutatakse seejuures nn Rootsi ümardamist sularahamaksete lõppsummalt, ma rõhutan – sularahamaksete. Ehk hinnad, mis lõpevad 1,2, 6 ja 7-ga ümmardatakse allapoole ja need, mis lõpevad, 3, 4, 8 ja 9-ga ümardatakse ülespoole sularahamaksete korral.”

Seda meetodit on mitmed riigid edukalt kasutanud, et minimeerida inflatsioonilise mõju teket. Tuleb silmas pidada, et ümardamist ei rakendata iga toote kohta eraldi, vaid lõppsummalt, st kui ostate korvi, siis see on lõppsumma ümardamine ja tegemist ei ole mitte hindade, vaid sularahamaksete ümardamisega, seega võib toodete müügihind endiselt olla 4 või 9 lõpuga, mis sularahamaksete korral ümardatakse 5 sendi täpsuseni. „Soomes on Tarbijakaitseamet määratlenud, et 1- ja 2-eurosendised on seaduslik maksevahend ning, et kaupmehed võivad nendest keelduda juhul, kui nähtavasse kohta on sellesisuline teade üles pandud, nii on ka Hollandis. Sellisel juhul ümardatakse 5-sendise täpsusega. Soome on kehtestanud ümardamisreeglid eurole ülemineku ajal ja eelmist vääringut marka kasutades, oli Soomes ümardamisreeglid kasutusel. Väikeste sentide kaotamise mõju hindamise inflatsioonile muudab Soome puhul keeruliseks just asjaolu, et see ajastus läks euro kasutuselevõtu ajale ja nagu öeldud, oli neil ka enne see ümardamine,” lisas Ligi juurde.

Kuigi euro kasutuselevõtu mõjud olid Euroopas Euroopa Komisjoni hinnangul teiste esimeses ringis euroalaga liitujatega võrreldes veidi suuremad, ei saa seda kindlalt siduda väikeste eurosentide laiemasse kasutusele mittevõtmisega. Kui 2002. aastal jäid euro kasutuselevõtu inflatsioonilised mõjud riikides 0,05–0,3% vahele, siis Soomes ulatus see mõju hinnanguliselt siiski ülemisse serva ehk siis 0,27%-ni. Teiste riikide kogemus näitab, et madala ostujõuga müntide kõrvaldamine ringlusest inflatsiooni oluliselt ei tõsta. Ungari lõpetas 1-2 forintiste müntide kasutamise 1. märtsil 2008 ning kasutas ümardamisreegleid. Arvutati, et kui kõik hinnad ümardatakse ülespoole, ulatuks inflatsiooniline mõju maksimaalselt 0,3%-ni, kui aga järgitaks Soome ümardamist, jääks mõju alla 0,1%. Need numbrid lihtsalt kinnitavad, et sentidel on inflatsioonile, õieti suurema toidukorvi hinnale ikkagi väga tagasihoidlik mõju, võrreldes näiteks nafta või teravilja maailmaturu hindadega.Hollandi kogemuste põhjal ümardamine ei toonud kaasa hinnataseme tõusu, kuna ümardamine alla ja üles toimunud võrdsel määral.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700