Autor: Juuli Laanemets • 2. aprill 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Korteriühistu versus võlgnikud

Palju küsimusi tekitas artikkel "Korteriühistu võlglastega pole mõtet kaua oodata" , mis käsitles korteriühistu võimalusi võlgnikelt raha kätte saamisel. Teemat selgitas täiendavalt õigusbüroo VK & Partnerid  jurist Kuldar Kirt.

Teemat selgitas täiendavalt õigusbüroo VK & Partnerid  juristil Kuldar Kirt

Kuna seaduses ei ole sätestatud teisiti, siis kehtib kolmeaastane aegumistähtaeg vastavalt TsÜS § 146 lg 1 sätestatule nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on vastavalt TsÜS § 157 lg 1 kümme aastat.. Õige on kommenteerija tähelepanek, et vastavalt korteriühistuseaduse § 5¹ sätestatule lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Siiski tuleb siinkohal arvestada, et kui konkreetse isiku suhtes on jõustunud kohtulahend (sh maksekäsk), siis on see vastavalt täitemenetluse seadustikule täidetav ainult selle isiku suhtes, kelle suhtes on lahend tehtud. See ei välista korteriühistu õigust pöörduda oma õiguste kaitseks seaduses sätestatud korras uue korteriomandi omaniku vastu.  Olukorras, kus korter on isikute kaasomandis, tuleks juhinduda AÕS § 75 sätestatust, mille kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Eeltoodut arvestades peaks korteriühistu kohtusse pöördumisel hindama igal üksikul juhul kaasomandi suurust ning sellest lähtuvalt kaasomaniku vastutuse määra. Juhul, kui korteriühistul on ühe kaasomaniku suhtes jõustunud kohtuotsus kogu võlgnevuse summa ulatuses, saab korteriühistu vastavalt täitemenetluse seadustikule pöörduda kohtutäituri poole kohtuotsuse täitmiseks ja võlgnevuse sisse nõudmiseks. Kui rääkida korteriühistu ja ühistu liikmete omavahelistest suhetest ning nendest suhetest tulenevatest aegumistähtaegadest üldisemalt, siis tuleks pöörata tähelepanu Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-174-11 punktile 11, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid korteriühistu majandamisest tulenevalt tuleb käsitada tehingulise suhtena. See tähendab, et korteriühistu ja tema liikmete vahelistele suhtele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 sätestatud aegumistähtaeg kolm aastat. Korteriühistu otsuste täitmisel tuleks juhinduda KÜS § 13 lg 4 milles on sätestatud, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Juhul, kui esinevad alused üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks, on korteriühistu liikmel õigus seda tuginedes mittetulundusühingute seadusele nõuda. Kortermajas, kus korteriühistut ei ole moodustatud, tuleks juhinduda korteriomandiseaduse § 13.

1

2.

3.

Siinkohal tuleb majandamiskuludena mõista korteriühistuseaduse § 15¹ nimetatud kulusid. KÜS § 15¹ lg 1 on sätestatud, et majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Vastavalt KÜS § 15¹ lg 2 loetakse eluruumi hoolduseks töid millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.4.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700