Kuhu suundub audit?

Jaanuari lõpus kinnitas vabariigi valitsus Eesti seisukohad muudatustele direktiivis 2006/43/EÜ. Need käsitlesid raamatupidamise aastaaruannet ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning avaliku huvi üksuste kohustusliku auditiga seonduvaid erinõudeid.

Rahandusministeeriumi seletuskirja tekstist selgub, et ametliku seisukoha direktiivi ja määruse eelnõule andsid Justiitsministeerium ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, nende seisukohti ettepanekute tegemisel ka arvestati. Hinnanguid ja ettepanekuid küsiti ka Finantsinspektsioonilt, Riigikontrollilt ja Audiitorkogult, kuid ettepanekuid ei laekunud.

Direktiivi eelnõuga seoses on Komisjon täiustanud või uute eesmärkidena välja toonud järgmist:
1) jaotus kohustusliku auditi direktiivi ja täiendava õigusakti vahel, milles käsitletakse avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi eritingimusi (artikkel 1);
2) „kohustusliku auditi” määratlus, et võtta arvesse uut raamatupidamisarvestuse direktiivi (artikkel 2);
3) omandiõigust käsitlevate eeskirjade muutmine (artikkel 3 ja artikli 22 lõige 2);
4) audiitorühingute pass (artiklid 3b, 15 ja 17);
5) vannutatud audiitorite pass (artikkel 3a) ja nende tingimuste „pehmendamine”, mille alusel tunnustatakse vannutatud audiitorit muus liikmesriigis (artikkel 14);
6) nõuded pädevatele asutustele teha koostööd haridusalaste nõuete ja sobivustesti puhul (artiklid 6 ja 14);
7) auditeerimisstandardid ja auditi aruandlus (artikkel 26);
8) uued eeskirjad seoses pädevate asutustega (artiklid 32 ja 32a);
9) selliste lepinguklauslite keelustamine, mis mõjutavad vannutatud audiitorite või audiitorühingute ametisse nimetamist (artikli 37 lõige 3);
10) väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohustusliku auditi erieeskirjad (artiklid 43a ja 43b);
11) erieeskirjad seoses delegeeritud ja rakendamisvolitustega tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest (artiklid 48a, 48b ja 48c).
Seoses direktiivi reguleerimisalaga analüüsiti järgmisi probleeme:
• kõrge halduskoormus, mis tuleneb siseriiklike õigusaktide killustatusest;
• piiriüleseid kohustuslikke auditeid on lubatud teostada ainult juhul, kui audiitor sooritab sobivustesti ning saab tunnustatud ja registreeritud igas liikmesriigis;
• ELis puuduvad ühised standardid audiitorühingute audititavade, sõltumatuse ja sisekontrolli kohta;
• auditeerimisstandardites ei võeta arvesse auditeeritavate äriühingute suurust, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul;
• seotud probleemid seoses muude kui avaliku huvi üksuste järelevalvega.
Mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et parimad poliitikavalikud praeguse olukorra parandamiseks oleksid järgmised:
• audititeenuse pakkujate pädevuse piiriülese tunnustamise lihtsustamine: audiitorühingute ja vannutatud audiitorite vastastikuse tunnustamise põhimõte kogu ELis;
• audiitorühingute audititavasid, sõltumatust ja sisekontrolli käsitlevate standardite ühtlustamine kogu ELis, kehtestades selleks rahvusvahelised auditeerimisstandardid, tagamaks et auditeerimisstandardid on kogu ELis samad; siseriiklikud täiendused oleksid vajaduse korral lubatud;
• auditistandardite kohandamine auditeeritava üksuse suurusele, nõudes liikmesriikidelt selle tagamist, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul on võimalik teostada proportsionaalne ja lihtsustatud audit.
1) Jaotus kohustusliku auditi direktiivi ja täiendava õigusakti vahel, milles käsitletakse avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi eritingimusi (artikkel 1)
Komisjon teeb ettepaneku, et muudetud kohustusliku auditi direktiiv kehtib paralleelselt määrusega, milles käsitletakse avaliku huvi üksuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi erinõudeid. Seega on vaja selget jaotust kahe õigusakti vahel. Kohustusliku auditi direktiivi need praegused sätted, mis on seotud üksnes avaliku huvi üksuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi teostamisega, oleks integreeritud (ning vajaduse korral muudetud) määruse ettepanekus, milles käsitletakse avaliku huvi üksuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustuslike auditite erinõudeid. Sellest tulenevalt tuleks artiklid 39–44 ja artikli 22 lõige 2 välja jätta.
Artiklis 1 käsitletakse muudetud direktiivi kohaldatavust avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi suhtes. Artikleid 3–20 (audiitorite turule juurdepääsu kohta) kohaldatakse vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes sõltumata auditeeritava üksuse liigist. Direktiivi ülejäänud artiklite puhul on olukord siiski erinev. Avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi suhtes ei kohaldataks artiklit 22 (sõltumatus ja objektiivsus), artiklit 25 (auditi tasud), artikleid 27 ja 28 (auditiaruandlus) ning artikleid 29–31 (kvaliteedi tagamine, uurimised ja sanktsioonid). Nende küsimuste kohta sätestataks määruses üksikasjalikumad erieeskirjad. Artikleid 32–36 seoses järelevalvega kohaldataks ainult avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi suhtes artiklite 3–20 järgimise järelevalve puhul. Avaliku huvi üksuste auditite suhtes kohaldataks muid artikleid ning neid täiendatakse määrusega erinõuete kohta (artiklid 21, 23, 24, 26, 37 ja 38).
2) „Kohustusliku auditi” määratlus, et võtta arvesse uut raamatupidamisarvestuse direktiivi (artikkel 2)
Komisjon teeb ettepaneku ka muuta „kohustusliku auditi” määratlust. Esiteks hõlmab kohustuslik audit jätkuvalt olukordi, kus ELi eri õigusaktidega on kehtestatud mõnele ettevõtjale kohustus, et tema raamatupidamise aastaaruanne tuleb auditeerida, sõltuvalt tema õiguslikust vormist või tegevusest. Auditi ühtsuse tagamiseks peaks „kohustusliku auditi” määratlus hõlmama ka olukordi, kus liikmesriigid otsustavad kehtestada väikeste ettevõtjate suhtes kohustuse, et nende raamatupidamise aastaaruanded peavad olema auditeeritud. Kui väikesed ettevõtjad otsustavad vabatahtlikult lasta auditeerida oma raamatupidamise aastaaruandeid, tuleks ka sellist auditit käsitleda kohustusliku auditina.
3) Omandiõigust käsitlevate eeskirjade muutmine (artikkel 3 ja artikli 22 lõige 2)
Kohustusliku auditi direktiivi muutmine sisaldab ka audiitorühingute omandiõigust käsitlevate eeskirjade liberaliseerimist. Praegu nõutakse kohustusliku auditi direktiiviga, et audiitorühingus kuulub häälteenamus litsentsiga arvestusekspertidest praktiseerijatele. See nõue ei ole kavandatud muudatuses enam sätestatud ning liikmesriikidel on keelatud nõuda, et teatav osa kapitalist või hääleõigusest auditeerimisühingus kuuluks vannutatud audiitoritele või audiitorühingutele. Artikli 3 uues lõikes 4 on siiski säilitatud praegune nõue, et enamus audiitorühingu haldus- või juhtorgani liikmetest on audiitorühingud või vannutatud audiitorid.
Laiema omandiõiguse lubamine peaks lihtsustama audiitorühingute juurdepääsu kapitalile, millega võib kaasneda audititeenuse osutajate arvu suurenemine ning see võib soodustada uute osaliste pääsu turule, sealhulgas laiendatud kapitali kaasamise abil avalikelt turgudelt.
4) Audiitorühingute pass (artiklid 3b, 15 ja 17)
Muudetud direktiivi ettepanek võimaldaks audiitorühingutel teostada kohustuslikke auditeid ka muudes liikmesriikides lisaks liikmesriigile, kus ta on tunnustatud, tingimusel et auditit juhtiv võtmetähtsusega auditeerimispartner on asjaomases liikmesriigis audiitorina tunnustatud. Sellest tulenevalt väheneks koormus, mis tuleneb tunnustamise menetluste suurest hulgast, ning samal ajal võimaldaks see tõeliste üleeuroopaliste audiitorühingute tekkimist. Audiitorühingute sellise automaatse tunnustamisega järelevalve kvaliteet ei langeks, sest järelevalveasutustelt nõutakse jätkuvalt järelevalve teostamist nende asjaomases liikmesriigis teostatava auditialase töö üle.
Pärast päritoluliikmesriigis tunnustamist võib vastuvõttev liikmesriik siiski nõuda teistest liikmesriikidest pärit audiitorühingutelt mingil viisil registreerimist. See registreerimine peaks toimuma kooskõlas artiklitega 15 ja 17, mis käsitlevad ka mis tahes kohaliku audiitorühingu registreerimist.
5) Vannutatud audiitorite pass (artikkel 3a) ja nende tingimuste „pehmendamine”, mille alusel tunnustatakse vannutatud audiitorit muus liikmesriigis (artikkel 14)
Kavandatud muudatused seoses teistest liikmesriikidest pärit vannutatud audiitorite tunnustamisega on viidud kooskõlla direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (edaspidi „kutsekvalifikatsioonide direktiiv”).
Artikliga 3a lubataks vannutatud audiitoril osutada kohustusliku auditi teenuseid piiriüleselt ajutiselt või episoodiliselt. Selles suhtes kohaldataks kutsekvalifikatsioonide direktiivi artiklites 5–9 sätestatud tingimusi, eelkõige kohustust teatada asjaomasele pädevale asutusele kavatsusest osutada asjaomaseid teenuseid.
Muudetud artikliga 14 sätestatakse liikmesriigi võimalus pakkuda teises liikmesriigis tunnustatud vannutatud audiitorile valikut kohanemisaja ja sobivustesti vahel, kui selline audiitor soovib asjaomases liikmesriigis luua püsiva tegevuskoha.
Sobivustesti puhul ei ole tehtud märkimisväärseid muudatusi võrreldes artikli 14 eelmise sõnastusega. Testi eesmärk peaks olema hinnata vannutatud audiitori teadmisi asjaomase liikmesriigi nende õigusnormide kohta, mis on olulised kohustusliku auditi teostamiseks.
Kohanemisaja jooksul, mida tuleks taotlejale pakkuda sobivustesti alternatiivina, lubataks vannutatud audiitoril teostada kohaliku audiitori järelevalve all kohustuslikku auditit liikmesriigis, mis ei ole liikmesriik, kus ta on tunnustatud. Kohanemisaja pikkus on kolm aastat.
Teistest liikmesriikidest pärit vannutatud audiitorite järelevalve puhul on avaliku sektori asutus, kes vastutaks vannutatud audiitori staatuse ja kohanemisajal saadud koolituse hindamise eest, vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus, sest see on kõige sobivam.
6) Nõuded pädevatele asutustele teha koostööd haridusalaste nõuete ja sobivustesti puhul (artiklid 6 ja 14)
Vannutatud audiitorite avaliku järelevalve eest vastutavad riikide pädevad ametiasutused peavad tegema koostööd, et tagada audiitorite haridusalaste kvalifikatsioonide suurem ühtlustamine ELi tasandil. Koostööd ELi tasandil on vaja ka vannutatud audiitorite sobivustesti nõuete ühtlustamiseks, et muuta test prognoositavamaks ja läbipaistvamaks.
7) Auditeerimisstandardid ja auditi aruandlus (artikkel 26)
ELis teostatavate kohustuslike auditite kvaliteedi parandamiseks nõutakse ettepanekuga, et liikmesriigid tagaksid, et vannutatud audiitorid ja audiitorühingud teostavad auditeid kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega.
Kuna määruse ettepanek avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõuete kohta sisaldab auditi aruande kohta üksikasjalikke sätteid, jäetakse artikli 28 lõige 2 välja.
8) Uued eeskirjad seoses pädevate asutustega (artiklid 32 ja 32a)
Kohustusliku auditi direktiiviga nõutakse praegu liikmesriikidelt avaliku järelevalve süsteemi loomist vannutatud audiitorite ja audiitorühingute jaoks. Praktikas võimaldab see kutseorganitel olla muu hulgas vastutav vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamise ja registreerimise ning nende väliste kvaliteeditagamise, uurimiste ja distsiplinaarmeetmete eest. Uues muutmise ettepanekus sätestatakse, et avaliku järelevalve eest vastutav pädev asutus on avaliku sektori asutus, kes on vastutav ka tunnustamise (artiklid 3 ja 32), registreerimise (artikkel 15) ja kvaliteedi tagamise (artikkel 29) eest.
Tagamaks, et audiitorite järelevalve eest vastutavad avaliku sektori asutused täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult, peavad neil olema ka asjakohased volitused ja vahendid uurimiste teostamiseks ning juurdepääs vannutatud audiitorite või audiitorühingute omanduses olevatele asjaomastele dokumentidele (artikli 32 lõige 5). Kuigi enam ei peaks olema võimalik, et kutseorgan vastutab artiklis 32 loetletud ülesannete eest, võib avaliku järelevalve eest vastutav pädev asutus delegeerida mõne oma ülesande seoses vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamisega ja registreerimisega muudele asutustele või organitele (artikkel 32a). Sellise delegeerimise suhtes kohaldatakse mitut tingimust ning pädeval asutusel on lõplik vastutus, nagu on osutatud artikli 32 esimeses lõigus. Liikmesriigid teavitavad üksteist ülesannete delegeerimisest.
9) Selliste lepinguklauslite keelustamine, mis mõjutavad vannutatud audiitorite või audiitorühingute ametisse nimetamist (artikli 37 lõige 3)
Vannutatud audiitorite ja audiitorühingute ametisse nimetamisel keelatakse artikliga 37 lepinguklauslid, mille kohaselt kolmas isik soovitab või nõuab, et auditeeritav üksus nimetab ametisse konkreetse vannutatud audiitori või audiitorühingu.
10) Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohustusliku auditi erieeskirjad (artiklid 43a ja 43b)
Pärast komisjoni hiljutist ettepanekut ei nõutaks ELi õigusega väikestelt ettevõtjatelt enam raamatupidamise aastaaruannete auditit, kuigi liikmesriigid võivad seda siiski nõuda. Nõuet kohaldatakse siiski jätkuvalt keskmise suurusega ettevõtjate suhtes. Kuigi keskmise suurusega ettevõtjaid auditeeritakse vastavalt ELi õigusele, nõutakse liikmesriikidelt muudetud direktiiviga selle tagamist, et auditeerimisstandardite kohaldamisel kohandatakse neid vastavalt kõnealuste ettevõtjate suurusele ja ulatusele. Standardite proportsionaalsest kohaldamisest peaksid kasu saama ka väikesed ettevõtjad, kelle aruandeid auditeeritakse kas seepärast, et see on siseriikliku õigusega nõutud, või nad teevad seda vabatahtlikult. Auditi ulatuse määramisega vastavalt auditeeritava üksuse suurusele peaks kaasnema paremad audititeenused asjaomastele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning tõenäoliselt väiksemad kulud. Kavandatud meetmega ei määratleta üksikasjalikult seda, kuidas tuleb standardeid proportsionaalselt kohaldada; vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele on see jäetud liikmesriikide otsustada.
Oluline on rõhutada, et kui väikene või keskmise suurusega ettevõtja on avaliku huvi üksus, kohaldatakse tema suhtes määruse eelnõus sisalduvaid sätteid, mis käsitlevad avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid.
11) Erieeskirjad seoses delegeeritud ja rakendamisvolitustega tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest (artiklid 48a, 48b ja 48c)
Artikli 8 lõikega 3, artikli 22 lõikega 4, artikli 29 lõikega 2, artikli 36 lõikega 7, artikli 45 lõikega 6, artikli 46 lõikega 2, artikli 47 lõikega 3 ja artikli 47 lõikega 5 (delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid) ühtlustatakse komiteemenetlused Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291, milles sätestatakse uus raamistik komisjoni rakendamisvolituste jaoks. Komisjoni volitused võtta vastu rakendusaktid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291 on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.
Ühtlustamine tehakse igal üksikjuhul eraldi, et saaks läbi vaadata seadusandjate poolt komisjonile antud volitused. Komisjoni rakendamisvolitused vaadatakse läbi, et saaks täpsustada ja ajakohastada direktiivi teatavaid elemente ning komisjon saaks võtta meetmeid hõlbustamaks koostööd esiteks audiitori ja liikmesriigi pädevate asutuste vahel ning teiseks liikmesriigi pädevate asutuste ja kolmandate riikide pädevate asutuste vahel direktiiviga hõlmatud eri valdkondades.

Uutes artiklites 48a, 48b ja 48c täpsustatakse, kuidas komisjon kasutab delegeeritud volitusi, millisel juhul seadusandjad võivad delegeerimise tagasi võtta ning millisel juhul Euroopa Parlament või nõukogu võib delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada.
VV otsuse eelnõu punkt 1.2. (põhjenduspunkt 4 ja 5 ning artikkel 1 lõige 7)
Jagame direktiivi eelnõu koostajate arvamust, et kohustuslik audit eeldab piisavaid teadmisi sellistes valdkondades nagu äriühinguõigus, maksuõigus ja sotsiaalõigus, mis võivad liikmesriigiti erineda. Seepärast peaks liikmesriigil olema võimalik oma territooriumil osutatavate kohustusliku auditi teenuste kvaliteedi tagamiseks kehtestada korvamismeetmeid, kui teises liikmesriigis tunnustatud vannutatud audiitor soovib saada tunnustatud ka asjaomase liikmesriigi territooriumil, et luua püsiv tegevuskoht. Sellise meetme puhul tuleks arvesse võtta vannutatud audiitori töökogemust. Sellega ei tohiks kaasneda asjaomasele vannutatud audiitorile ebaproportsionaalset koormust, samuti ei tohiks see takistada kohustusliku auditi teenuste osutamist ega muuta seda vähem atraktiivseks. Asjaomasel vannutatud audiitoril tuleks lubada valida sobivustesti ja kohanemisaja vahel, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Kohanemisaja lõpul peaks vannutatud audiitor pärast hindamist, et tal on asjaomases liikmesriigis erialane töökogemus, suutma integreeruda vastuvõtvas liikmesriigis kutsealasse.
Eesti positsioon:
Toetame seisukohta, et on vaja võimaldada vannutatud audiitoritel ja audiitorühingutel teostada kohustuslikke auditeid oma päritoluriigi kutsenimetuste all vastuvõtvas liikmesriigis. Taoline võimalus vastab eelkõige nende gruppide vajadustele, kes tulenevalt suurenevatest kaubavoogudest siseturul koostavad mitmes liikmesriigis raamatupidamise aastaaruandeid, mida on vaja liidu õiguse kohaselt auditeerida. Tõkete kõrvaldamine kohustusliku auditi teenuste arengult liikmesriikide vahel aitaks kaasa Euroopa Liidu auditituru integratsioonile. Põhimõtteliselt toetame hetkel direktiivi eelnõus oleva sobivustesti ja kohanemisaja sätestamist. Täpsustamist vajab, mida Komisjon on pidanud silmas kohanemisaja lõppedes koostatava hinnanguna.

VV otsuse eelnõu punkt 1.3. (põhjenduspunkt 7 ja artikkel 1 lõige 12)
Auditi hea kvaliteet aitab finantsaruandluse usaldusväärsuse ja tõhususe edendamisega kaasa turgude korrapärasele toimimisele. Oluline on tagada kõigi ühenduse õiguse alusel nõutavate kohustuslike auditite järjepidevalt kõrge kvaliteet. Kõik kohustuslikud auditid tuleks seetõttu läbi viia rahvusvaheliste auditeerimisstandardite alusel.
Eesti positsioon:
Põhimõtteliselt toetame hetkel direktiivi eelnõus olevat rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kutsetegevuse aluseks võtmise sätestamist. Täpsustamist vajab, millisena on eelnõude kontekstis mõeldud standardi ja EL regulatsiooni õiguslikku vahekorda (ülimuslikkust) ning miks Komisjon ei pea võimalikuks standardite võimalikult kiiret kehtestamist EL tasandil – Eesti toetaks seesugust lähenemist. Eesti ei poolda võimalust, mis annaks liikmesriikidele piiranguteta võimaluse kehtestada lisaks rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele täiendavaid auditimenetlusi või nõudeid.

VV otsuse eelnõu punkt 1.4. (põhjenduspunkt 9 ja artikkel 1 lõige 15)
Rõhutame, et vannutatud audiitorite ja audiitorühingute avalik järelevalve hõlmab vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamist ja registreerimist, standardite vastuvõtmist audiitorühingute kutse-eetika ja sisemise kvaliteedikontrolli kohta, jätkuharidust ning vannutatud audiitorite ja audiitorühingute kvaliteeditagamise, uurimise ja sanktsioonide süsteeme. Audiitorite järelevalve läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks peaks iga liikmesriik määrama vannutatud audiitorite ja audiitorühingute järelevalve eest vastutavaks ühe asutuse. Selliste avaliku järelevalve asutuste sõltumatus auditi kutsealast on vannutatud audiitorite ja audiitorühingute avaliku järelevalve terviklikkuse, tõhususe ja nõuetekohase toimimise üks tähtsamaid eeldusi.
Eesti positsioon:
Põhimõtteliselt toetame hetkel direktiivi eelnõus olevat praktiseerivate isikute järelevalvesüsteemi juhtimises osalemise välistamise sätestamist. Soovime rõhutada, et direktiivi rakendussätetega tuleks ette näha piisavalt pikk (nt 4-5 aastat alates direktiivi avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas) üleminekuperiood sellise nõude kehtestamiseks. Oleksime valmis toetama ka redaktsiooni, mille kohaselt nimetatud regulatsioon võiks olla liikmesriigi otsustuspädevuses, mitte kohustusena direktiivis. Selline lahendusvariant annaks liikmesriikidele maksimaalse paindlikkuse, mis lubaks arvestada kohalikke olusid ja leida optimaalseima võimaluse järelevalvesüsteemi ülesehitamiseks koos vastavate kulude (administratiivse koormuse) juhtimisega. Eesti ei toeta direktiivi eelnõus väljendatud seisukohta, et liikmesriik peab nimetama rangelt vaid ühe pädeva asutuse. Pädeva asutuse volitusi peaks olema võimalik jaotada mitme asutuse vahel (nt Eestis on need kehtiva regulatsiooniga jaotatud Rahandusministeeriumi ja Audiitorkogu vahel).

VV otsuse eelnõu punkt 1.5. (II jaotis IV peatükk ja artikkel 21-23)
Kohustusliku auditi tulemused tuleks esitada sidusrühmadele auditiaruande kujul. Selleks et suurendada sidusrühmade usaldust auditeeritud üksuse raamatupidamisaruannete suhtes, on eriti oluline, et auditi aruanne oleks korralikult ja usaldusväärselt põhjendatud ning selle sisu oleks laiendatud nii, et see hõlmaks ka lisateavet, mis käsitleb konkreetset teostatud auditit. Auditi aruanne peaks eelkõige sisaldama piisavalt teavet auditis kasutatud metoodika kohta, eriti selle kohta, kui suurt osa bilansist otseselt kontrolliti ja kui suures osas tugineti süsteemi ja vastavustestimisele, auditi läbiviimisel rakendatud olulisuse tasemete kohta, raamatupidamise aastaaruandes või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esineda võivate oluliste väärkajastamiste ohu peamiste valdkondade kohta, samuti selle kohta, kas kohustuslik audit oli ette nähtud pettuse tuvastamiseks, ning juhul, kui on esitatud märkustega arvamus või vastupidine arvamus või arvamuse avaldamisest on loobutud, siis sellise otsuse põhjused.
Eesti positsioon:
Põhimõtteliselt toetame eelnõus sisalduvat lähenemist, kuid samuti tuleks laiendatud auditiaruandes selgitada substantiivse ja vastavustestimise kaalu erinevusi võrreldes eelmise aastaga. Lisaks peaks audiitor koostama pikema ja üksikasjalikuma aruande auditikomiteele. Samuti oleme väga skeptilised auditiaruandele kehtestatavate rangete mahupiirangute vajalikkuse osas.

VV otsuse eelnõu punkt 1.6. (põhjenduspunkt 3 ja artikkel 1 lõige 3 punkt b)
Eelnõu kohaselt ei peaks liikmesriigid enam nõudma, et audiitorühingus teatav minimaalne osa kapitalist või hääleõigusest oleks vannutatud audiitorite või audiitorühingute omanduses, tingimusel et enamus haldusorgani (juhatuse) liikmetest on mis tahes liikmesriigis tunnustatud hea mainega vannutatud audiitorid.
Eesti positsioon:
Oleme seisukohal, et audiitorettevõtjate põhikapitali moodustamise regulatsiooni liberaliseerimine omab otsest mõju audiitorettevõtja tegevuse sõltumatuse aspektile. Selle seose tugevust ja võimalikke kõrvalmõjusid ei ole Komisjon direktiivi eelnõus piisava põhjalikkusega avanud. Seetõttu ei ole piisavat kindlust väiteks, et põhikapitali moodustamisele kaasatud kapitaliomanike kasumiootused ei hakka domineerima sõltumatuse aspekti üle. Niimoodi loob ettepanek potentsiaalselt negatiivse motivatsioonisüsteemi audiitorettevõtja sisse ning tugeva kahesuguse mõjuri valdkonna sõltumatusele.

VV otsuse eelnõu punkt 1.7.
Jagame Komisjoni poolt direktiivi ja määruse eelnõu seletuskirjas esitatud eesmärke. Samas sooviksime neid eesmärke näha täitumas tänu meetmetele, mis vastuvaidlematult aitaksid saavutada Euroopa Liidu ühisturul tegutsevate ettevõtjate majandusliku aktiivsuse kasvu ja halduskoormuse vähenemist. Komisjoni pakutud meetmed, eriti osas, mis esitatud määruse eelnõus ei pruugi olla piisavalt järjepidevad esitatud eesmärkidega.
Eesti positsioon:
Pooldame määrusest loobumist ja teemade käsitlemist direktiivis, nagu see on sätestatud kehtivas regulatsioonis. Usume, et selline lähenemine lubaks arvestada maksimaalselt kohalikke olusid ja leida optimaalseima võimaluse direktiivi põhimõtete rakendamiseks.
Määruse osas soovime juhtida tähelepanu tõsiasjale, et teatud avaliku huvi üksuse auditiga seotud nõuded võivad olla liialt detailselt reguleeritud ning piirata seetõttu ettevõtete tegutsemisvabadust. Ülereguleerimise märke esineb näiteks artiklis 32, mis reguleerib vandeaudiitorite ja audiitorühingute ametisse nimetamist (III jaotis artikkel 32 punkt 3).
Oleme skeptilised seisukoha osas, et määrusega kehtestatakse audiitorühingute kohustuslik rotatsioon pärast maksimaalset lubatavat kuueaastast perioodi, mida võib teatavatel erijuhtudel pikendada kaheksa aastani. Kui avaliku huvi üksus on määranud kaks või enam vannutatud audiitorit või audiitorühingut, on audiitorteenuste osutamise maksimaalne kestus üheksa aastat ning erandkorras võib seda pikendada 12 aastani (III jaotis ja artikkel 33).
Jääme eriarvamusele määruse eelnõus esitatud seisukohaga, et kui avaliku huvi üksused määraksid ametisse rohkema kui ühe vannutatud audiitori või audiitorühingu, tugevdaks see kutsealast skeptitsismi ning aitaks kaasa auditi kvaliteedi tõstmisele (põhjenduspunkt 26 III jaotis ja artikkel 32 lõige 9).
Nõustume määruse eelnõus esitatuga, mille kohaselt üleliiduline pädevate asutuste vaheline koostöö toimuks ESMA raames, mis muudab seega ära praeguse, audiitorite järelevalveasutuste Euroopa ekspertrühma (EGAOB) – Euroopa Komisjoni juhitava eksperdirühma – egiidi all toimuva üleliidulise koostöö mehhanismi (IV jaotis III peatükk ja artikkel 45-49).
Nõustume määruse eelnõus esitatud nõudega, et vannutatud audiitorid, audiitorühingud ega nende võrgustiku liikmed ei tohi osutada nende poolt auditeeritavatele üksustele kutsetegevusväliseid teenuseid (põhjenduspunkt 11 ja II jaotis I peatükk artikkel 10).
Jagame seisukohta, et oluliste audiitorühingute tegevuse lõpetamine võib põhjustada turul audititeenuste osutamise katkestusi ning sellega võib kaasneda riski edasine struktuurne kuhjumine turul. Seepärast peaksid pädevad asutused paluma iga liikmesriigi suurimatelt audiitorühingutelt ennetava meetmena situatsiooniplaani koostamist, milles käsitletaks võimalikke sündmusi, mis võivad ohustada asjaomase ühingu tegevuse jätkuvust (põhjenduspunkt 34 IV jaotis II peatükk ja artikkel 43).
Toetame seisukohta, mille kohaselt määruse eelnõus esitatud nõuete täitmise parandamiseks tuleks suurendada pädevate asutuste volitusi rakendada järelevalvemeetmeid ja sanktsioone. Tuvastatud rikkumiste eest tuleks vannutatud audiitoritele, audiitorühingutele ja avaliku huvi üksustele näha ette rahalised halduskaristused (põhjenduspunkt 41 V jaotis ja artikkel 61-67).

Uute audiitortegevese põhimõtete eeldatav mõju Eestile
Direktiivi ja määruse eelnõu peamised eeldatavad tulemused on kindlasti positiivsed – audiitortegevuse kvaliteet paraneb ja üleeuroopalise turu avanemine loob audiitorettevõtjatele paremad võimalused teenuse ekspordiks.
Samas võib regulatiivse keskkonna muutus kaasa tuua ka negatiivsemaid mõjusid. Eelnõude menetlemisel tuleks erilist tähelepanu pöörata neist kahele. Järelevalvetegevuste mahu kiire kasv toob tõenäoliselt kaasa kulude hüppelise suurenemise. Lisaks võimalikule negatiivsele mõjule riigieelarvele, tuleb selle aspektiga seotud riskide realiseerumisel kaaluda turuosaliste panuse suurendamise võimalusi järelevalvemudeli osaliseks rahastamiseks.
Teenuste piirmäärade üleeuroopaline, ühetaoline ja liiga kiire tõstmine võib vähendada aruandluse kvaliteeti ja nõrgestada valdkondlikku konkurentsiolukorda Eestis. Tulemuseks ühelt poolt kapitali kaasamise kulude kasv Eesti majandusruumis ja majanduskeskkonna usaldusväärsuse langus ning teisalt audititeenuste turu veelgi suurem kontsentreeritus ja elujõulise kutse tuumiku nõrgenemine.

 

Osale arutelus

  • Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad