Autor: Juuli Laanemets • 1. veebruar 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kohtulõivude tasud lähevad soodsamaks

Justiitsministeerium saatis jaanuari lõpus kooskõlastusringile eelnõu, millega alandatakse riigilõive kohtumenetluses, lihtsustatakse lõivude arvestamise süsteemi ja tõhustatakse kohtumenetlust.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul vaadati eelnõu koostamise käigus üle kogu tänane lõivustamise süsteem ning analüüsiti laiemalt ka võimalusi kohtumenetluse kiirendamiseks. Kooskõlastusringile minev eelnõu käsitlebki enamuses tema sõnul just riigilõive alandavaid sätteid ning seda osa kohtumenetluse kiirendamisest, milles oli saavutatud ka laiem konsensus kohtunikkonnaga.

„Vaatasime kõik lõivud ükshaaval üle ja lihtsustasime ka lõivude arvestamise süsteemi. Selle tulemusel alanevad lõivud erinevalt ja arvestataval määral. Uued lõivud hakkavad kava kohaselt kehtima käesoleva aasta 1. juulist. Riigilõivude alandamise eesmärk on muuta õigusele juurdepääsu lihtsamaks, sellele lisaks suurendame sel aastal märgatavalt ka inimestele antavat õigusabi ning vähekindlustatud ja erivajadustega inimestele antavat tasuta õigusnõu mahte,“ ütles Michal.

Näiteks, kui täna soovib inimene kohtu kaudu välja nõuda oma 1500 eurost võlga, peab ta maksma riigilõivu 319,55 eurot. Eelnõu kohaselt tuleks aga maksta ainult 45 eurot juhul, kui seda teha läbi maksekäsu kiirmenetluse, 150 eurot juhul, kui esitada hagiavaldus elektrooniliselt ja 200 eurot juhul, kui esitada hagiavaldus paberil. Vaidluses 100 000 eurose korteri omandi üle on riigilõiv täna 6 391 eurot, eelnõu kohaselt aga 1000 eurot elektroonilise ja 1200 eurot paberil avalduse puhul.

„Kui inimesel ei ole mõjuval põhjusel võimalik taotlust elektrooniliselt esitada, siis on eelnõu kohaselt siiski ka neil võimalik sama soodsat lõivu maksta kui elektroonilise avalduse puhul – näiteks võib selliseks põhjuseks olla puue või see, et inimeselt ei ole mõistlik tema kõrge vanuse tõttu arvuti kasutamist nõuda. Ka võib kohus soodsamat määra omal algatusel lubada,“ rääkis minister.

Kõige soodsam aga on Michali sõnul esitada edaspidi rahaliste nõuete osas avaldus maksekäsumenetlusse, mis on lihtsustatud kirjalik kohtumenetlus ja võimaldab inimestel kõige kiiremini saada võlga välja mõistvat kohtulahendit. „See on kõige mugavam inimesele endale ja aitab kiirendada ka kohtute tööd. Et seda menetluse liiki veelgi rohkem soodustada, on eelnõus ette nähtud, et isegi kui teine pool vastu vaidleb ja vaidlus peab minema kiirmenetlusest üle hagimenetlusse, ei pea inimene erinevalt tänasest riigilõivu juurde maksma ning saab oma vaidluse seega lahendada kõige soodsama võimaliku lõivuga. See on kindlasti oluline põhimõte.“

Justiitsminister märkis, et kuna kõik lõivud vaadati süsteemselt üle ja korrigeeriti vastavalt, siis mõnel juhul lõivud ka tõusid.

„Valdav ja läbiv on lõivude alanemine, kuid ausalt tuleb ka öelda, et üksikutel juhtudel võib lõiv ka tõusta – näiteks halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse või määruskaebuse esitamisel, kus lõiv tõuseb tänaselt 12,78 eurolt 15 eurole ehk pisut vähem kui 3 eurot. Samal ajal korrigeerisime muud halduskohtumenetluse lõivud soodsamaks. Tsiviilkohtumenetluses tõuseb hagi tagamise taotluse esitamine 28,78 eurolt 50 eurole, samas jälle muutub hagi esitamine paljudel juhtudel kordades soodsamaks. Viidatud lõivu kallinemise juhtumitel olid lõivud asja tegeliku läbivaatamise mahtu arvestades põhjendamatult madalad. Kindlasti saab veel konstrueerida näiteid, kus mõnel juhul lõiv tõuseb, kuid tegu on siiski üksikjuhtumitega, valdav on lõivude alanemine,“ selgitas Michal.

Riigilõiv võib näiteks teatud juhtudel tõusta kiirlaenude kontorite jaoks, kelle ärimudel põhineb suuresti viivistel. Täna saavad nad oma viiviseid sisse nõuda põhinõude ulatuses ilma riigilõivu maksmata, mis aga soosib neid viiviseid koguma, kuna neid saab tasuta kohtule esitada. Eelnõu kohaselt tuleb aga ka viivise nõude pealt lõivu maksta, kuna üsna tihti kujunevad viivised ja muud kõrvalnõuded kohtutes eraldi keerulise vaidluse keskmeks.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700