12. detsember 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas hoiduda tarbimislõksudest 

Kui otsustate tellida endale krediitkaardi, mõelge hoolikalt järele, kas ikka vajate „kiiret“ raha ning kui kärmesti kulutatud summa tagasi suudate maksta.

Milliseid tarbimislõkse veel välja on mõeldud, kirjutas bioneer.ee.

Tarbimislõksuks võib laias laastus nimetada igasugust „trikki“, mis meelitab inimesi ostma asju ja tarbima teenuseid, mida neil tõenäoliselt väga vaja ei ole ja mida nad tegelikult endale ei lubaks.

Meelitamine ja pettus ei ole kindlasti sünonüümid. Ehkki osa tarbimislõkse võivad olla ehitatud otseselt tüssamisele, on enamasti tegemist n-ö ausa kaubaga. Lõksu püütud tarbija lähtub lihtsalt hetkeemotsioonist, mitte ratsionaalsetest kaalutlustest ning ostuni viivate emotsioonide tekitamisega on osav lõksuseadja teadlikult vaeva näinud.

Harilikult tähendab tarbimislõks teadlikku informatsiooniga manipuleerimist – rõhutatakse kokkuvõttes ebaolulist infokildu, mis laseb tootel paremana paista, kui see tegelikult on, või vaikitakse osa teavet lihtsalt maha ning esitatakse joonealuse märkusena.

Tegelikult on meil tarbijana kogu vajalik info olemas, et kaaluda nii emotsioone kui ratsionaalset mõistust appi võttes ostmist, ent lõksu sattununa me lihtsalt ei märka tervikpilti.

Näiteid tarbijalõksudest

Meeldivam hind. Arvatavasti on kõik tarbijad märganud, et järjest enam kaupasid maksab vaid veidike alla ümmarguse summa. Seda põhjusel, et me tunnetame numbreid grupeeritutena. Alateadlikult inimesed lahterdavad numbritele vastavalt ka kaupasid. Kui asi maksab 3,95 eurot, siis meie mõistus lahterdab selle toote kolm eurot maksvaks, mitte nelja euro kanti, nagu see tegelikult on. Samamoodi lahterdame me ka hinnas olevate numbrite alusel. Kuigi 99-eurosel ja 100-eurosel esemel pole erilist hinnavahet, kallutab emotsioon meid 99-eurose toote suunas, sest me lahterdame selle alla 100-euroseks.

Muutuvad pakendid. Et tarbijate tähelepanu köita muudetakse aeg-ajalt toodete pakendeid. Isegi, kui uue kujundusega pakendi sees on vana toode, tundub see meile ahvatlevam ja uudsem. Pakendite muutumine ei ole alati halb. Mõnikord muudetakse pakendeid, et säästa kuluvat materjali hulka või parandada tooteinfo kättesaadavust. Muutuvate pakendite juures tasub silmas pidada koguseid, sest teinekord on muutuste taga koguste vähenemine, mis iseenesest samuti ei ole veel tarbija petmine. Tarbijalõksuks teeb väheneva koguse muutumatuks jääv hind, mis tõstab märkamatult ühikuhinda. Kui tarbija ei ole harjunud jälgima toodete koguseid ja ühikuhindasid, siis ei pruugi ta hinnatõusu märgata. 

Sobib kõigile. Kui mõne riietuseseme juures on märge, et see sobib kõikidele suurustele või mõnel šampoonil on kiri, et see on ideaalne kõikidele juuksetüüpidele, siis võib olla tegemist liialdusega, millesse tasub suhtuda kriitiliselt.

Kingitus ostu või tellimusega kaasa. Väga levinud on pakkumised, kus kliente meelitatakse lisanänniga stiilis „kolmesajale kiiremale ajakirja tellijale, kingime miniraadio“, „ostad kaks, saad kolmanda tasuta“, „tellige kogumiskaartide näidiskomplekt ja saate kottide komplekti tasuta kaasa“, „tellige meie kodulahendus aastaks ja me anname arvuti teile kasutada“ jne. Enne sellisele ahvatlusele järgi andmist küsige endalt, kas olete ajakirja nii suur fänn, et seda endale tellida, isegi miniraadiot saades. Ehk on odava miniraadio ostmine, kui te seda tõesti vajate, teile soodsam.

Ülivõrdes reklaamid. Kui teleriekraanil toredad näitlejad kiidavad, et kaubanduskeskuses on sajandi soodsaim jõulutrall või nii tihedaks pole veel ükski ripsmetušš teie ripsmeid teinud või telefoniga tellitav kiirlaen toob raha tasuta, siis peaksite kõik oma emotsioonid alla suruma ja veelkord mõtlema, kas see mida räägiti on ikka tõsi.

Õiged sõnad. Kuulake televiisorist jooksvaid reklaame ja te saate „trikkidest“ ise ka aru. Lihtsustatult öeldes, kui valges kitlis (emotsioon: puhtus, tõde) mitte kõige noorem naine (emotsioon: usaldusväärsus) laboris (emotsioon: läbi proovitud, usaldusväärne) räägib Šveitsis tehtud uuringust (emotsioon: sõltumatu, kauakestev, usaldusväärne), mille kohaselt toode hea on, siis õigesti valitud sõnade alateadlik emotsioon võib kuulaja teadvuses üle kanduda ka tootele, mis ongi sellise reklaami eesmärk.

Laste kasutamine põhjendusena. Laste kasutamine ostma meelitamisel algab juba last ootavate emade mõjutamisega. Rasedatele antakse alatasa teada, mis tooteid nad „kindlasti“ vajavad, et nende lapsuke ikka kõige paremini areneda saaks või kõige etemini elu alustaks. Eriti meelitavad sellised reklaamid esimest last ootavaid emasid-isasid. Beebikaupade valik on uskumatult suur, kõhubeebi stimuleerimise masinatest lõpetades kaameratega beebimonitorideni. Nii raske kui ka see ei tundu, tasub noorel lapsevanemal siiski mõelda, kas päris kõike, mida pakutakse ikka on vaja.

Alkohol ja suits müüvad emotsiooni. Alkoholi- ja suitsureklaamid näitavad rõõmsaid ja edukaid inimesi. Me kõik tahame sellist emotsiooni, aga kas suits ja alkohol on ikka need tooted, millest me seda püsivalt saame. Vaevalt!

Saledaks, terveks ja ilusaks kiiresti! Pole vahet, kas teile pakutakse tablette, kreemi, lihaseid treenivaid masinaid või imetrenažööri, enamasti kaasneb jutuga ka kiiruse ja tõhususe rõhutamine. Siin kehtib reegel, et kui asi tundub liiga hea, et tõsi olla, siis ta seda enamasti ka on. Enne ostmissooviga kaasa minemist mõelge, kas te vajate tablette, kas te ikka hakkate treenima või kui tõenäoline on, et kallis kreem teid märkimisväärselt aitab. Ja suurem osa modelle, kes reklaamides osalevad, ei ole ilusad tänu toodetele, mida nad reklaamivad.

Kordamine, kordamine, kordamine. On inimesi, kellele mõjub info kordamine. Kordamine meenutab ostuemotsiooni. Ja kui esmast emotsiooni ei ole, siis kordamine võib selle pikapeale tekitada. See on ka põhjus, miks erinevad teleturud alati tooteid isegi sama reklaami jooksul korduvalt kiidavad, kasutades meelega samu lauseid mitu korda.

Rohepesuna mõistetakse keskkonnavaenuliku tegevuse üldsusele positiivsena esitamist. Rohepesuks võib kutsuda näiteks mürgiseid või keskkonnavaenulike koostisosi sisaldava kodukeemia või kosmeetika reklaami, kus toodet nimetatakse näiteks loodusesõbralikuks. Ka sellise toote pakendile joonistatud mets ja armsad lillekesed võivad tarbijat segadusse ajada. Eriti, kui toote tutvustuses või koguni nimes kasutatakse suunavaid sõnu nagu „metsahõnguline“, „värskete lillede lõhnaline“, „looduslike koostisosadega“, „puhas loodus“, „looduse heaks“, „sinu heaks otse loodusest“ jne.

Kirjad miljonäride leskedelt. Arvatavasti on enamik e-posti kasutajaid saanud vähemalt korra elus mõne kirja, kus teda õnnitletakse internetiloto (milles ta kunagi osalenud ei ole) hiigelvõidu puhul või palutakse abi Aafrika surnud diktaatori varade liigutamisel. Sellised kirjad on pettus, selle kõige otsesemas vormis.

Kuidas tarbimislõksudest hoiduda?

Olge valvas. Tarbimislõksu paneb sageli tööle teie enda hirm ja müüja võib varmalt olukorra enda kasuks pöörata. Kui teile mõni toode silma hakkab, jääge rahulikuks ning kaaluge hoolikalt läbi, kas teil tõepoolest just seda asja vaja on. Uurige toote tausta, suuremate ostude puhul pidage nõu sõprade ja vajadusel spetsialistidega. Sel moel olete lõksude eest paremini kaitstud.

Vaadake ette tervise ja turvalisusega seotud lõksudega. Väga paljud tarbimislõksud on seotud tervisega – ilmselt seetõttu, et enamik inimesi hindab oma tervist kõrgelt ning kardab selle halvenemist. Ent, mida rohkem on hirme, seda lihtsam on tarbijat ka lõksu püüda. Taaskord aitavad hoolikas uurimistöö ja usaldusväärsed spetsialistid, kellelt vajadusel nõu küsida. Kindlasti tasub meeles pidada, et kui toodet reklaamitakse kui imerohtu „kõige vastu“, tasub kaks korda tähelepanelikumalt uurida, millega tegu on.

Jälgige oma laenutarbimist. Üks levinumaid ja kahjutoovamaid lõkse on krediitkaart. Samasugust ohtu kujutavad endast tarbimislaenud, ilmselt tuntuim ja laastavaim neist on SMS-laen. Krediitkaarti tellides ja laenu võttes pange alati tähele tagasimakse tähtaegu, intresse ning kaardi puhul ka seda, kui palju selle igakuine ülalpidamine maksma läheb. Krediitkaart võib loomulikult tagataskus olla ning kui palju reisite, on sellega väga mugav tasuda, ent kalkuleerige eelnevalt siiski läbi, kui palju kaardi omamine maksab ja millised on teie võimalused kulutatud summad tagasi maksta.

Pühade aegu  jääge rahulikuks. Levinud tarbimislõks on pühad – jõulud, uusaasta, sõbrapäev, naistepäev, emade- ja isadepäev, koolilõpetamine, pulmad jne. Loomulikult soovivad inimesed olulisi sündmusi elus väärikalt tähistada, ent oska ka siin piiri pidada. Kokkuvõttes on hinnalisimad emotsioon ja inimesed, kellega tähtsad hetked veedate, ning mälestus, mis jääb. Kaaluge läbi, kui tähtsa sündmusega tegemist on ning millist investeeringut selle mälestusväärseks muutmise nimel olete valmis tegema. Seejärel uurige võimalusi ja olukorda turul ning võtke aega, et pakkumistest rahulikult parim välja sõeluda. Kui tegemist on ikka väga-väga olulise tähtpäevaga ning te ei soovi enda arvelt kokku hoida, siis kulutage südamest, ent tehke seda läbimõeldult ja hoolikalt. Jääge rahulikuks ja valvsaks ka kingitusi tehes. Kas teisel inimesel võib kingitusest olla samapalju rõõmu kui teil kinkimisest? Enne kingi ostmist kaaluge, kas on võimalus oma lugupidamist ja heasoovlikkust väljendada mõnel muul viisil või milline võiks olla just see toode, mis teisele inimesele vajalik on ja südame soojaks teeb.

Muide, tarbimislõksud ei piirdu kindlasti ainult kaupade ja teenuste ostmisega. Samamoodi võib lõkse seada äriläbirääkimistel ja inimsuhetes. Lõksud ei ole iseenesest ei head ega halvad – need töötavad ja seepärast neid kasutataksegi. Iseasi, kas tarbimislõkse seada ja neisse langeda ilmtingimata tarvis on, sest teisiti saab ka.

Autor: Lemmi Kann, Bioneer .ee

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700