8. detsember 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskmise töötasu arvestamise kord

Uus keskmise tasu arvestamise kord on selgem, kuid probleeme on endiselt. Selgitab aksumaksjate liidu jurist Gaily Kuusik.

Koos uue töölepinguseadusega (TLS) hakkas 2009. aasta suvel kehtima ka uus keskmise töötasu arvestamise kord, kuid kahjuks osutus see õigusakt nii vormilt kui sisult täiesti ebaõnnestunuks. Määruse koostajad ei olnud eriti kursis tööõiguse praktikaga, muu hulgas sellega, kui palju on reaalses elus erinevaid juhtumeid, millal tööandjal on vaja arvutada keskmist töötasu. Praktikud on praegu kehtiva korra maatasa teinud eelkõige sellepärast, et see jätab tõlgendustele liiga suure mänguruumi.

Aga miks meile üldse keskmise töötasu arvestamise korda vaja on? Ega ei olekski, kui kõik töötajad käiksid iga päev tööl ega jääks kunagi haigeks, ei satuks koolitusele, või puudega last hooldama. Kui selliseid olukordi poleks, oleks kõik lihtne ja loogiline — töötaja saaks väljateenitud palga ja asi ants.  Aga nagu teleturu toredas reklaamis, on ka siin nii, et see ei ole veel kõik — keskmise töötasu alusel tuleb arvutada näiteks puhkusetasu või koondamishüvitist. Seega on mõnest erandlikust olukorrast saanud pigem reegel ja kõik need olukorrad nõuavad keskmise töötasu arvestamist.

Ma ei hakka siinkohal üles loetlema praeguse määruse kitsakohti, sest edaspidi muudatuste tutvustuse juures on need nagunii välja toodud.  Igatahes jõudis Sotsiaalministeerium äratundmisele, et kaebusi ja ettepanekuid on laekunud piisavalt palju ning midagi tuleb ette võtta. Meeldiv on tõdeda, et uus määrus valmis  pikaajalise koostöö tulemusena, milles osalesid kõik huvitatud organisatsioonid ja erialaspetsialistid.

Nagu pajatab meile uue määruse seletuskiri, osalesid muudatusettepanekute arutelul Rahandusministeeriumi, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu PARE, Eesti Maksumaksjate Liidu, Eesti Raamatupidajate Koja, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Tööinspektsiooni esindajad.

EML esindasid lisaks allakirjutanule ka Thea Rohtla Tööõigusbüroost Labour Consulting ning Mari Rask Heli Raidve Tööõigusabi büroost. EML tänab Thea Rohtlat ning Mari Raski olulise panuse eest.Kaks korda (20.10.2010 ja 14.06.2011) toimus Sotsiaalministeeriumis muudatusettepanekute ühine arutelu. Koostöö on igal juhul vilja kandnud — uus kord on täpsem, mõistetavam ja järgitavam.

Eespool kirjeldatud koostöö tulemusena valmistas Sotsiaalministeerium ette määruse eelnõu ja 06.10.2011 võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse nr 132, millega viiakse alates 01.01.2012 sisse muudatused 11.06.2009 määruse nr 91 teksti. 

Järgnevalt lühike ülevaade olulisematest muudatustest.

Millal kalendripäev, millal tööpäev?

Praeguse korra rakendamisel on tekkinud arusaamatusi selles osas, milliste hüvitiste puhul tuleb arvutada kalendripäeva keskmist ja millal tööpäeva keskmist tasu. Uues redaktsioonis on lisatud vajalikud selgitused. Kalendripäevatasu tuleb üldreeglina arvestada siis, kui seadus näeb ette tasu kalendripäevade eest — näiteks haigushüvitis, puhkusetasu, puhkusehüvitis (§ 4 lg 1). Keskmise tööpäeva tasu arvestatakse siis, kui hüvitist makstakse tööpäevade eest — näiteks töölepingu ülesütlemisel majanduslikel põhjustel või kui töötaja oli tööalasel koolitusel.

 Õigus loobuda keskmise töötasu arvutamisest

Senini on paljudele raamatupidajatele ja ilmselt ka töötajatele endile tekitanud arusaamatusi,  miks puhkusetasu on reeglina väiksem kui tavapärane kuupalk, kuigi töölt ollakse eemal põhimõtteliselt terve kuu. Vahe tekitajaks ongi praegune keskmise töötasu arvestamise kord, mis kohustab puhkusetasu arvestamisel alati lähtuma kalendripäevatasust. Kuna puhkusel ollakse tavaliselt 28 kalendripäeva, mitte aga 30 päeva, siis on ka keskmine tasu kuupalgast väiksem. Kuid sellega asi ei piirdu. Kuna keskmise töötasu suurus arvutatakse kalendripäeva kohta, kõigub puhkusetasu suurus sõltuvalt sellest, millal töötaja puhkusele jäi (st milliste kuude alusel keskmine töötasu arvutatakse). Veelgi pikantsemaks muudab asja see, et riigipühad jäetakse keskmise tasu arvutusest välja — seega nende kuude eest, kus on palju riigipühi (nt detsember), tekib ka suurem keskmine kalendripäeva tasu. Kui veel võtta puhkus välja osadena, siis võib ka juhtuda, et erinevate osade rahaline väärtus tuleb erinev, kui igal korral arvutatakse keskmine tasu uuesti.

Uues keskmise tasu korras see olukord muutub — need töötajad, kes on saanud puhkusele eelnenud kuue kuu jooksul igakuiselt kindlat muutumatu suurusega kuutasu, saavad seda ka puhkusetasu arvestamisel — teisisõnu säilitatakse töötajale kuupalk ja keskmist töötasu ei arvestata. Sama kehtib ka siis, kui töötaja on kuue kuu jooksul saanud lisaks muutumatu suurusega kuutasule ka näiteks haigushüvitist. Haigushüvitis ja puhkusetasu ei ole töö eest makstavad tasud ja neid keskmise tasu arvestusse ei kaasata.

 Hilisem ümberarvutamine

Määruse muudatusettepanekute arutamisel kerkis üles ka küsimus vajadusest kord juba välja arvutatud keskmine töötasu hiljem ümber arvutada. See küsimus tõusetub siis, kui näiteks pärast puhkust makstakse töötajale täiendavat tulemustasu varasema perioodi töötulemuste eest (tavaliselt aasta lõpus või aastatulemuste selgumisel arvutatud aastapreemia või –boonus). Praktikas hoidusid tööandjad tülikast ümberarvutamise kohustusest sel teel, et nimetasid aastaboonused ümber ühekordseks lisatasuks.

Määruse uue redaktsiooni § 2 lõige 1 sätestab konkreetselt, et kui arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kuul töötasuna teenitud summa muutub töötajale sissenõutavaks pärast keskmise töötasu või muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu maksmise kuupäeva, siis varem makstud keskmist töötasu ümber arvutada ei tule. Muudatuse eesmärk on lihtsustada tööandja (eelkõige raamatupidaja) tööd.

Samas ei ole uus reegel tööandjatele kohustuslik, vaid sellest võib töötajatele soodsamas suunas kõrvale kalduda. Kui töölepingus on nii kokku lepitud või tööandja on ise sellise otsuse teinud, võib ka edaspidi aastalõpuboonuseid puhkusetasu arvutamisel arvesse võtta.

Mis on „vajaduse tekkimise kuu“?

Määruse uue redaktsiooni § 2 lõike 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu „arvutamise vajaduse tekke kuule“ eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Kehtiva määruse rakendamine on tekitanud segadust, kas selleks tuleks pidada kuud, millal keskmine töötasu tuli välja maksta, või hoopis kuud, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus.

Muudatuse kohaselt on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus — näiteks haiguse ja õppepuhkuse alguse kuupäev, koondamisel ning töölepingu lõpetamisel hüvitise maksmisel töösuhte viimane päev, puhkusetasu arvutamisel eelviimane tööpäev enne puhkuse algust.

Hetkel kehtiva korra kohaselt tuleb näiteks keskmise tasu arvestamisel arvesse võtta vahel ka kuu, mille töötasu veel välja arvutatud ei ole, näiteks kui töötaja läheb puhkusele 5. kuupäeval, aga palgapäev on alles 10. kuupäeval. Uue redaktsiooni kohaselt sel juhul viimast kuud arvesse ei võeta — näiteks kui puhkus algab 5. juunil, arvutatakse puhkusetasu novembri kuni aprilli töötasu alusel, sest mai töötasu ei ole veel välja arvutatud ega sissenõutavaks muutunud.

Kuna TLS § 70 lõige 2 lubab tööandjal ja töötajal kokku leppida puhkusetasu väljamaksmise ka pärast puhkust või puhkuse kestel, siis puhkusetasude arvestamise ühtsuse huvides toodi määruse uude redaktsiooni täpsustav säte, mille kohaselt on puhkusetasude puhul keskmise tasu arvestamise vajaduse hetkeks üldreegli kohaselt puhkusetasu arvestamise aeg. Meenutan siinkohal, et kui tegemist on ühesuguse kuupalgalise töötajaga, siis töötasu säilitatakse ja keskmist tasu ei maksta. 

Määruse redaktsiooni kohaselt muutub ka keskmise tasu arvestamine olukorras, kui töötaja pole veel tervet kalendrikuud töötanud, kuid tekib vajadus keskmist töötasu maksta. Uue korra kohaselt jätkatakse sel juhul töölepingus kokku lepitud tasu maksmist ning keskmist tasu ei arvestata.

Kasutamata puhkusepäevade arvutamine

Määruse uuest redaktsioonist jäeti välja reegel, et töösuhte lõppemisel makstava kasutamata põhipuhkuse hüvitise arvutamisel tuleb puhkusepäevade arv leida töötatud kuu täpsusega. Praegune määrus nõuab, et töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Kui puhkus on 28 päeva, siis iga töötatud kuu annab 28/12 ehk 2,33 puhkusepäeva. Praktikas puudub sellise 2,33-ühikulise skaala järele vajadus, sest tööandja jaoks ei ole mingi probleem arvutada puhkusepäevade arv välja töötatud päevade alusel — iga töötatud päev annab töötajale 28/365 ehk 0,076712 puhkusepäeva (täpne komakohtade arv või murru kasutamine jääb iga tööandja otsustada). Seletuskiri mainib, et tegelikult arvutavad paljud tööandjad juba praegu puhkusepäeva hüvitist samamoodi, sest see on mõistlikum ja tagab töötajate võrdse kohtlemise.

Kokkuvõtteks

Uuenduskuuri läbinud keskmise tasu arvestamise kord on kindlasti selgem ja raamatupidajatele ka lihtsamini administreeritav, kuid siiski ei saa öelda, et selle korraga oleks kõik probleemid lahendatud. Nii näiteks on EML arvates jätkuvalt ebamõistlik võtta puhkusetasu arvestusse töötasu, kui tööandja on majanduslikel põhjustel (TLS § 37) eelnevalt töötajate töötasusid vähendanud ja töö puudumisel saavutab töötajatega kokkuleppe, et nood vabatahtlikult oma puhkusejäägi ära kasutaksid. 

Lõppkokkuvõtteks tsiteerin aga oma head kolleegi, kes umbes aasta tagasi MaksuMaksja veergudel soovitas tööinimestel teha metsas kepikõndi ja korjata vahtralehti ning mitte tülitada tööandjaid haiguslehtedega ega ajada raamatupidajaid hulluks keskmise palga arvutamisega. Uue aasta alguses vist võib seda soovitust juba veidi korrigeerida, haiguslehe võib ikka vahel raamatupidaja juurde viia.

 

Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kordVabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 91

Redaktsioon 01.01.2011RT I, 11.10.2011, 8

Määrus kehtestatakse „Töölepingu seaduse“ § 29 lõike 8 alusel.

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrust kohaldatakse töötaja keskmise töötasu arvutamisele ning maksmisele seaduses ette nähtud juhtudel.

(11) Kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu, siis puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu.

(2) Määruse tähenduses loetakse töötasuks avalikus teenistuses palk „Avaliku teenistuse seaduse“ tähenduses.

(3) Paragrahvi 2 lõigete 4 ja 5 ning lõike 6 punkti 2 tähenduses loetakse kehtivaks töötasuks avalikus teenistuses palgamäär „Avaliku teenistuse seaduse“ tähenduses.

(4) Paragrahvi 2 lõike 5, § 3 lõike 1 ja § 4 lõike 2 tähenduses loetakse töö tegemisest keeldumine avalikus teenistuses teenistussuhte peatumiseks „Avaliku teenistuse seaduse“ tähenduses.

§ 2. Keskmise töötasu arvutamise alused

(1) Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Kui arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kuul töötasuna teenitud summa muutub töötajale sissenõutavaks pärast keskmise töötasu või muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu maksmise kuupäeva, siis varem makstud keskmist töötasu ümber arvutada ei tule.

(2) Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust.

(3) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu.

(4) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul töötasu makstud, arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust.

(5) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul töötasu makstud, korrigeeritakse töötaja töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga. Indeksi väärtus arvutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul ja töö tegemisest keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärade suhtena.

(6) Lõiget 5 ei kohaldata, kui keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul:

1) on töötasu kollektiivlepingus kokku lepitud. Sellisel juhul kasutatakse kollektiivlepingus kokku lepitud töötasu, välja arvatud, kui töölepingus kokku lepitud töötasu on keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul suurem kollektiivlepingus kokku lepitud töötasust;2) kehtiv töötasu on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk. Sellisel juhul kasutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivat töötasu.

§ 3.  Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel

(1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse“ § 19 alusel.

(2) Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest vähem etteteatamisel vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu ja töötasu nende tööpäevade ja töötasu võrra, millal töötaja töötasu vähendati „Töölepingu seaduse” § 37 alusel.

(3) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagatakse töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendaarse tööpäevade arvuga.

(4) Keskmise tunnitasu arvutamiseks jagatakse keskmine tööpäevatasu kokkulepitud tööaja kohase töötundide arvuga päevas.

(5) Keskmise nädalatasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu kalendaarse tööpäevade arvuga nädalas.

(6) Keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga.

§ 4.  Keskmise töötasu arvutamine kalendripäevatasu maksmisel

(1) Keskmist kalendripäevatasu arvutatakse eelkõige tööandja makstava haigushüvitise ja kalendripäevapõhiste puhkusetasude maksmisel.

(2) Keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu ja „Avaliku teenistuse seaduses” sätestatud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi.

(3) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel.

(4) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagatakse töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendripäevade arvuga.

(5) Keskmise kalendripäevatasu alusel makstava tasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu hüvitamisele kuuluvate kalendripäevade arvuga.

Artikkel ilmus EML ajakirjas  MaksuMaksja .

Autor: Lemmi Kann, Gaily Kuusik

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700