Teisene maksujõuetusmenetlus

Teisese maksejõuetusmenetluse eesmärk piiriüleses pankrotimenetluses on kaitsta kohalike võlausaldajate huve, kes peaksid muidu tegelema teise liikmesriigi õiguse järgi ja teises keeles toimuvas menetluses.

Euroopa Ühenduse siseturu ning isikute, kaupade, teenuste ja maksete vaba liikumise põhimõtete valguses on igapäevasel majandustegevusel Euroopa Liidus üha enam piiriülene mõju. Seega võib ka ettevõtte maksejõuetusel olla kokkupuutepunkte mitme Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumiga.

Euroopa Liidu õiguses on just taoliste olukordade lahendamiseks kehtestatud nõukogu määrus nr 1346/2000, mis on piiriüleste pankrotimenetluste puhul otsekohaldatav. Muu hulgas loob määrus võimaluse teisese maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks.

Olukorras, kus maksejõuetuks muutunud võlgnikul on vara mitmes liikmesriigis, tuleb määruse kohaselt esitada üldreeglina avaldus võlgniku maksejõuetusmenetluse algatamiseks selles liikmesriigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Juriidilisest isikust võlgniku põhihuvide kese asub eelduslikult liikmesriigis, kus on võlgniku registrijärgne asukoht ning toimub võlgniku tegevuse juhtimine. Sellisel viisil alustatud menetlust nimetatakse põhimaksejõuetusmenetluseks. Määruse lisa sätestab liikmesriigiti loetelu, millist liiki maksejõuetusmenetlust saab vastavas liikmesriigis läbi viia põhimaksejõuetusmenetlusena. Eestis on selliseks menetluseks üksnes pankrotimenetlus, näiteks Soomes aga seevastu nii pankroti- kui saneerimismenetlus.

Juhul, kui võlgnikul on vara lisaks liikmesriigile, kus asub võlgniku põhihuvide kese ning algatati põhimaksejõuetusmenetlus ka mõnes teises liikmesriigis, annab määrus võlausaldajale võimaluse esitada pankrotiavaldus ka selle vara asukohaks olevas riigis eeldusel, et lisaks vara olemasolule asub vastavas riigis ka võlgniku tegevuskoht. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb tegevuskoha määratlemisel hinnata, kas võlgnikul on vastavas riigis alaline majandustegevus, mis hõlmab nii töötajaid kui materiaalseid vahendeid. Üksnes teatud vara (nt kinnisasi) või pangakontode olemasolu ei ole siinkohal piisav ning tegevuskohast on alust rääkida üksnes juhul, kui võlgniku tegevus on vähemalt minimaalsel viisil organiseeritud ja stabiilne.

Eelkirjeldatud viisil algatatud menetlust käsitleb määrus teisese maksejõuetusmenetlusena ning vastav menetlus toimub paralleelselt teises liikmesriigis läbiviidava põhimaksejõuetusmenetlusega. Teisese maksejõuetusmenetluse iseloomulikuks tunnuseks on, et see viiakse läbi üksnes vastavas liikmesriigis asuva võlgniku vara osas ning tegemist peab olema likvideerimismenetlusega, s.o suunatud võlgniku varade müügile. Eestis on määruse kohaselt selliseks menetluseks üksnes pankrotimenetlus.

Teisese maksejõuetusmenetluse küsimusega tegeles hiljutises lahendis nr 3-2-1-114-11 ka Riigikohus. Viidatud kaasuses alustati Soomes registreeritud ühingu suhtes Soomes saneerimismenetlust ning vastav ühing tegutses ka Eestis siin registreeritud filiaali kaudu. Eesti võlausaldaja esitas viitega Soomes toimuvale saneerimismenetlusele Eesti kohtule pankrotiavalduse, soovides määruse alusel Eestis asuva vara suhtes teisese maksejõuetusmenetluse läbiviimist.

Riigikohus asus seisukohale, et filiaali tegutsemine on piisav asjaolu, lugemaks Eestit määruse mõistes Soome ühingu tegevuskohaks ning seega on teisese maksejõuetusmenetluse algatamine põhimõtteliselt võimalik. Riigikohus märkis täiendavalt, et teisese maksejõuetusmenetluse eesmärk on kaitsta eelkõige kohalike (väike)võlausaldajate huve, kes võiksid muidu olla koormatud teise liikmesriigi õiguse järgi ja teises keeles toimuvas maksejõuetusmenetluses nõuete esitamisega.

Oluline on siiski märkida, et võlausaldaja ei pea eraldi taotlema teisese maksejõuetusmenetluse algatamist, vaid võib oma nõude esitada ka teises liikmesriigis toimuvas põhimaksejõuetusmenetluses.

Ülalkirjeldatud Riigikohtu lahendi puhul tasub veel välja tuua, et Riigikohus kordas lahendis juba varasemalt väljendatud seisukohta, et kuigi Eestis tegutsemisel võib välisriigi äriühing kasutada filiaali ärinime (sh kohtumenetluses osalemisel), tulenevad filiaali tegutsemisest õigused ja kohustused välisriigi äriühingule, kelle filiaaliga on tegu. Seega tuleb ka Eestis teisese maksejõuetusmenetluse algatamise puhul silmas pidada, et võlausaldaja pankrotiavalduse taotluseks saab olla välisriigi ühingu (mitte filiaali) pankroti väljakuulutamine.
 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Andreas Veeret

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad