23. november 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nõukogu liikme tasu käibemaksu alla?

Kui selgub, et nõukogu liikme tegevus on Eesti seaduste kohaselt iseseisev majandustegevus, võib maksuamet võtta luubi alla nõukogu liikmete tasu. Selgitab advokaadi- büroo GLIMSTEDT advokaat Marko Saag.

Selle aasta 29. septembril teatas Euroopa Komisjon, et nõudis Hollandilt nõukogu liikmeid käsitleva käibemaksuregulatsiooni muutmist. Hollandi käibemaksuseaduse kohaselt ei pidanud füüsilised isikud registreerima ennast käibemaksukohustuslasena ning maksustama saadud nõukogu liikme tasu käibemaksuga ainult siis, kui nad kuuluvad vähem kui 4 ühingu nõukokku. Euroopa Komisjon märkis, et selline Hollandi regulatsioon on vastuolus Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga (2006/112) ning majandustegevusena on käsitletav ka ainult ühes ühingus nõukogu liikmena tegutsemine.

Euroopa Komisjoni seisukoht võib lugejale tunduda arusaamatu. Eestis ei ole ju maksuhaldur nõukogu liikmetelt nõudnud enda registreerimist käibemaksukohustuslasena, samuti ei ole sellel teemal avalikult diskuteeritud. Tegelikult ei ole teema sugugi mitte uus ning Euroopa Kohtu lahendeid teemaga haakuvates küsimuses, nt kas töötaja poolt saadud palk või aktsionäri poolt saadud dividendid kuuluksid käibemaksuga maksustamisele, on õige mitmeid.

Vaatame alljärgnevalt Euroopa Kohtu lahendite kontekstis detailsemalt, kas nõukogu liikme tegevus võib olla käibemaksu objektiks.Käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 punkti c kohaselt maksustatakse käibemaksuga teenuse osutamist tasu eest liikmesriigi territooriumil maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb. Artikli 9 lõike 1 kohaselt on maksukohustuslane iga isik, kes mis tahes paigas teostab iseseisvalt mis tahes majandustegevust, olenemata nimetatud tegevuse eesmärgist või tulemustest. Artikkel 10 sätestab, et artikli 9 lõikes 1 nimetatud tingimus, et majandustegevus peab olema iseseisva iseloomuga, vabastab käibemaksust töötajad ja teised isikud, kui nad on tööandjaga seotud töölepingu või muude õiguslike suhete kaudu, mis loovad töötingimusi, töötasu ning tööandja vastutust käsitlevad alluvussuhted.Kuna maksukohustuslaseks saab olla ka füüsiline isik ning eeldades, et nõukogu liikmele makstakse sellisena tegutsemise eest tasu, on täidetud käibemaksu kontekstis 2 peamist teenuse käibena käsitlemise kriteeriumi: tegemist on isikuga, kes saab teenuse eest tasu ning tasul ja teenusel on omavaheline seos (direct link). Edasi tuleks analüüsida, kas nõukogu liikme puhul on tegemist iseseisva majandustegevusega, või allub nõukogu liikme tegevus artiklis 10 sätestatule (st tegemist on alluvussuhtega).Seda, mis on iseseisev tegevus või millal on tegemist alluvussuhtega, on käsitlenud Euroopa Kohus neljas lahendis (C-355/06, C-23/98, C-107/94 ja C-202/90). Nimetatud lahenditest on kõige põhjalikum esimene, kuid tuleb tõdeda, et nõukogu liikmete tegevuse kontekstis see palju edasi ei aita. Lahendi aluseks olevas vaidluses oli peamiseks küsimuseks see, kas näiteks isikule, kes on üheaegselt nii ainuosanik, juhataja kui ka töötaja, makstavat tasu tuleks käsitleda palgana (mis ei ole käibemaksu objektiks) või iseseisva majandustegevusena (mis oleks käibemaksu objektiks). Nimetatud lahendis asus Euroopa Kohus toodud asjaoludele tuginedes seisukohale, et vaadeldavas asjas oli tasu käsitletav palgana. Lahendis viitas Euroopa Kohus ka varasemale lahendile C-202/90, milles on asutud seisukohale, et alluvussuhe puudub muuhulgas ka siis, kui isik (teenuse osutaja) kannab majanduslikku riski.Seega on Euroopa Komisjoni poolt algatatud rikkumismenetlus Hollandi suhtes mõneti üllatav, kuna küsimus sellest, kas nõukogu liikme tegevus on iseseisev majandustegevus või mitte, ei ole üheselt lahendatud ning lisaks võib see riigiti, sõltuvalt nõukogu liikme funktsioonidest, erineda. Ei ole ka välistatud, et rikkumismenetlus algatati vaid põhjusel, et selline Hollandi regulatsioon on põhimõtteliselt vastuolus direktiiviga, andmata hinnangut, kas nõukogu liikme tegevuse puhul on tegemist on just iseseisva majandustegevusega. Teisalt nähtub näiteks Euroopa Komisjoni käibemaksukomitee 1997 aasta protokollist ühtne liikmete seisukoht, et ühingu juhatuse liikmetena tegutsevate juriidiliste isikute poolt osutatud teenus on käsitletav iseseisva majandustegevusena ning seega käibemaksuga maksustatav.Paigutades eeltoodut Eesti konteksti, tuleks analüüsida, kas nõukogu liikme tegevus on Eesti õigusaktide kohaselt vaadeldav iseseisva majandustegevusena, või on nõukogu liikme ja ühingu vaheline sisesuhe selline, mis loob töötingimusi, töötasu ning tööandja vastutust käsitlevaid alluvussuhteid käibemaksudirektiivi artikli 10 tähenduses.Võttes arvesse, et nõukogu liikme suhe ühinguga on käsundilaadne lepinguline suhe, seda suhet reguleerivate sätete peamiseks objektiks ei ole tavapäraselt töötingimuste ja töötasu reguleerimine ning nõukogu liikmel puudub töösuhtele omane alluvus ühingu suhtes, võib järeldada, et nõukogu liikme tegevust saaks üldreeglina käsitleda iseseisva tegevusena käibemaksu kontekstis ning seega ka käibemaksu objektina. Loomulikult võib esineda konkreetsetes situatsioonides ka asjaolusid, mis välistavad käibemaksu tähenduses iseseisvuse ning sellisel juhul ei saaks nõukogu liikme tegevus olla käibemaksu objektiks. Tehingute käibemaksukäsitlust tuleb hinnata iga tehingu puhul eraldi. Uurides praktikat näiteks Saksamaal (kus nõukogu funktsioonid on Eesti ühingu nõukoguga küllaltki sarnased), siis nähtub, et suurettevõtjate nõukogu liikmed on füüsiliste isikutena sageli registreeritud käibemaksukohustuslasena ning maksustavad saadud tasusid ka käibemaksuga. Ka Luksemburgis on üldreeglina vaadeldud nõukogu liikme tasusid käibemaksu objektina.Võib arvata, et Euroopa Komisjoni positsiooni valguses hakkab ka Eesti maksuhaldur pöörama rohkem tähelepanu laiemalt füüsiliste isikute poolt osutatud teenuste maksustamisele käibemaksuga, mistõttu soovitan selliselt tegutsevatel füüsilistel isikutel kaardistada enda jaoks ka käibemaksuriskid, hinnates, kas tegemist võib olla iseseisva majandustegevusega. Kui tegevus on käsitletav käibena, tuleb juhul, kui selle eest saadud tasu ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, registreerida ennast käibemaksukohustuslasena ja esitada arved koos käibemaksuga.

 

Autor: Lemmi Kann, Marko Saag

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700