Autor: Lemmi Kann • 17. november 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tootmisjuhtimine ei kerki üle keskpärase

Kuigi ettevõtete juhid peavad tootmisjuhtimise arendamist kõige tähtsamaks, on tootmisjuhtimise tase Eestis keskpärane, selgus EASi tootmise juhtimise uuringust.

"Meil on väga suured käärid tootmisjuhtimise parendamise tähtsuse ja taseme vahel. Mina sellist tulemust ei oodanud," lausus uuringu läbiviija ja Ericsson Eesti arendusjuht Kristjan Gans.

Gans märkis, et tootjad ei suuda nimetada kadusid tootmisprotsessis ning nad ei tea kuhu kaob efektiivsus. Inimesi osatakse jälgida, kuid ettevõtjad ei näe tervikut. "Inimeste efektiivsust tulebki jälgida sama palju, võib-olla isegi natuke rohkem - tootmine on selline karm ala, kuid me ei jälgi tervikprotsessi peaaegu üldse," rääkis Gans. Uuringu järgi on ettevõtete hinnang tootmisjuhtide tööalasele kompetentsusele enamasti keskpärane. Samamoodi hindab tootmise juhtimist oma ettevõttes Räpina Paberivabriku juhataja Mihkel Peedima.

Keskpärane on adekvaatne hinnang

"Kindlasti on meie tootmisjuhtimises arenguruumi - keskpärane on suhteliselt adekvaatne hinnang. Meil on veel paremaid planeerimise võimalusi. Samuti võiks ressursi kasutus olla suurem - nii seadmete kui toorainete ressursi kasutus peaks olema paremini kontrollitud," nentis ta." Tootmisjuhtimise paremaks muutmine on igapäeva töö ja eesmärk tegelikult," tõdes ettevõtja.Peedima sõnul on tootmisettevõtete juhid kurtnud, et keskastme juhtide üldine tase on suhteliselt problemaatiline ning neid on raske leida. "Viimased 20 aastat on tootmisjuhtimist suhteliselt vähe õpetatud, need kes on, on tihti aegunud õppega tänaste võimaluste juures."Uuringu üks soovitus oli luua õppekava, milles koolitatakse tootmisjuhte. Paljud firmad heitsid ette, et Eestis ei ole võimalik ülikoolis tootmisjuhiks õppida. "Puudujäägid tänases hariduses on veel märkimisväärsed, see on kõige olulisem asi, mida riik peaks tegema," nentis Gans.

Kvaliteet on tähtsaim eesmärk

"Ettevõtjate jaoks on oluline uurida, millised on maailmas levinud metoodikad, mida tänapäeva tootmisjuhtimises kasutatakse ja siis mõelda, kas neid on vaja eesmärkide täitmiseks rakendada," soovitas ta.Gansi sõnul on tootmises saanud tähtsaimaks eesmärgiks saavutada kõrge kvaliteet. "Eesti on liikunud odava tööjõuga riigist kvaliteetse tootmise juurde. Oluline on tootmise kvaliteedi ja tarnekindluse parandamine ehk usaldusväärsus, et luua tootmisega rohkem väärtust," ütles Gans.

Uuring viidi läbi kvantitatiivselt 184 ja kvalitatiivselt 27 tootmisettevõttes.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700