Ernst & Young: Euroliidu riike ohustavad nõrk taastuvenergia- ja hariduspoliitika

Euroliidu riike ohustavad aastani 2013 majanduskriisi kõrval puudulik taastuvenergia poliitika, ebaefektiivne haridussüsteem ja suutmatus toime tulla vananeva rahvastiku pensionikuludega, selgus Ernst & Youngi poolt läbi viidud valitsuste ja avaliku sektori riskide uuringust.

„Kuigi täna paistab, et rahanduslik ebastabiilsus puudutab ainult teatud riike Euroliidus ja mitte kogu liikmeskonda, on enamikel riikidel sellegipoolest väga raske saavutada stabiilsust ilma erilise majanduskasvuta,“ rääkis Ernst & Young Baltic AS-i juhatuse liige Ivar Kiigemägi.

Kiigemägi selgitas, et majandusele seatud eesmärkide saavutamine eeldaks aastaseks SKT kasvuks vähemalt 2%, kuid kahjuks paljud riigid, nende hulgas Itaalia ilmselt ei suuda kasvada järgmisel aastal enam kui 1,4%. "Täna seisab enamik Euroliidu valitsustest silmitsi kärpeplaanidega, mistõttu paigutab uuring kriisi valitsusi tabavatest riskidest esikohale ja fiskaalpoliitilised otsused ning eelarvekärped kolmandale kohale,“ nentis ta.

„Riskide edetabelis teisel ja tulevikus ilmselt veelgi kõrgemal kohal on kliimakontrolli ja jätkusuutlikkusega seotud algatuste edasilükkamine,“ märkis Ernst & Youngi tehingute nõustamise osakonna juhtivkonsultant Lili Kirikal lisades, et olukorras, kus valitsused otsivad võimalusi kärpekohtadeks, energiahinnad on endiselt tõusuteel ja majanduslanguse tõttu on ajutiselt vähenenud kasvuhoonegaaside hulk, on valitsustel suur kiusatus antud valdkonna poliitiliste otsustega viivitada. "Suurimaks probleemiks siinjuures on valitsuste suutmatus saata turuosalistele järjekindlaid signaale taastuvenergia edendamise osas. See mõjutab vägagi negatiivselt investeerimiskliimat,“ ütles Kirikal.

Ernst & Youngi uuringus küsitletud arvamusliidrid rõhutavad, et taastuvenergia arengule ja selle kulude konkurentsivõimele aitaks kaasa see, kui valitsused lisaksid kivisöel ja gaasil põhineva tootmise kuludele ka nendega seotud keskkonnamõjud. Need mõjud võiksid näiteks peegelduda vabaturul kaubeldavate CO2 kvootide arvus ja hinnas. Lisaks peetakse oluliseks tarbijate energianõudluse mõjutamist läbi energiasäästlikkuse nõuete, mis esitatakse uutele hoonetele, autodele ja kodumasinatele.

Valitsuste finantsprobleemide ja kliimapoliitika järel tuuakse uuringus suure riskina välja ka Eesti avalikkuses teravalt esile kerkinud teema – ebapiisav riiklik toetus haridussüsteemile. Selle tulemuseks on pikaajaline tagasilöök majanduse edenemisele järjest tiheneva globaalse konkurentsi juures.

Muret teeb eriti õpetaja ameti ühiskondlik staatus ja madal palgatase, mis on langenud just alg- ja keskastme hariduses. „Uuring toob positiivse näitena välja meie põhjanaabrid soomlased, kes on suutnud eduka hariduspoliitikaga muuta õpetaja ameti populaarseks—õpetajaid värvatakse ja valitakse parimate üliõpilaste hulgast kohalikest ülikoolidest ning neid tasustatakse kõrgelt,“ märkis Kiigemägi. „Tuleviku majanduses seisavad valitsused silmitsi olukorraga, kus õpetaja ametikohtadele eksisteerib riikidevaheline konkurents ja interneti ajastu võimalused ning tööjõu vaba liikumine ainult soodustab seda tendentsi.“

Uuring toob välja ka võimalikud riskikohad juhul, kui valitsusel ei õnnestu vajalikul määral haridusse investeerida:

1) teised riigid teevad investeeringud ja saavutavad seeläbi konkurentsieelise;

2) haridussüsteemi kulud muutuvad ebaefektiivseks;

3) õpilaste õpitulemused võivad halveneda ja see omaks pikas perspektiivis negatiivset mõju majandusele.

Lisaks nendele riskidele nähakse ohtu ka järjest kasvavates pensioni- ja tervishoiukuludes ja nende jätkusuutlikkuses seoses vananeva ühiskonnaga või suureneva rahvaarvuga.

„Ka seda aspekti mõjutab majanduskriisist tingitud surve vähendada valitsussektori kõige suuremaid kuluartikleid, sealhulgas pensionireservide kogumist. Surve all olevad valitsused kärbivad kulusid ühtlaselt kõikides valdkondades, samas kui pikaajaliste negatiivsete tagajärgede vältimiseks oleks vajalik teha kärpeid selektiivselt,“ rääkis Kiigemägi.

Hea teada 

Ernst & Youngi 2011. aasta valitsuse riskide prognoos aastani 2013 on valminud koostöös Oxford Analyticsiga ning uuringu jaoks moodustati 12 liikmeline komisjon avaliku ja valitsuse sektori spetsialistidest. Kokku küsitleti uuringu käigus 112 avaliku sektori spetsialisti 15 riigist.

Uuringuga saab tutvuda SIIN.  

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad