Maksumaksjate liit: kas riigilõivusid hakatakse juba langetama?

Maksumaksjate liit on korduvalt kirjutanud nendest probleemidest, mis tekkisid pärast seda, kui 2009. aastal tõsteti oluliselt kohtuasjade riigilõivusid. Kaua veel, küsib maksumaksjate liit. 

Riigikohus on mitu riigilõivu määra juba põhiseadusevastaseks tunnistanud ning maininud oma otsuses selgesõnaliselt, et kogu riigilõivude süsteem tuleb üle vaadata ja kohtuasjade lõivusid tuleb oluliselt vähendada (vt 15.12.2009 otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 3-4-1-25-09 ja üldkogu 12.04.2011 otsus tsiviilasjas 3-2-1-62-10).

Sama sõnumi edastas Riigikogule ka Riigikohtu esimees Märt Rask oma 16. juunil 2011 esitatud aastaettekandes. Statistika näitab, et Eestis on nii riigilõivude maksimaalne suurus kui ka varaliste nõuete proportsionaalne lõivu tase Euroopa Liidu kõrgeim, moodustades ca 12,3% nõudest. Prantsusmaal on sama näitaja 2,7%; Soomes 3,06; Lätis 6,4.

Vajalik on põhimõtteline riigilõivude ja menetlusabi revisjon, eesmärgiga viia riigilõivude määrad Eesti elatustasemele vastavatesse proportsioonidesse ja kooskõlla põhiseadusega, et oleks tagatud igaühe põhiõigus oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel.[1] Juulis 2011 teatas justiitsminister, et valmimas on riigilõivusid alandav ja kohtumenetlust kiirendav seadusemuudatuste pakett, mis on kavas saata Riigikokku sügisel.

Praeguseks ei ole lubatud eelnõu veel avalikkuse ette ilmunud, kuid loodetavasti mõjub eelnõu koostajatele ergutavalt õiguskantsleri sekkumine. 27. septembril saatis õiguskantsler Indrek Teder Riigikogule kirjaliku ettekande, juhtides tähelepanu riigilõivude suurusega seotud põhiseadusliku probleemi ulatuslikkusele ning kutsudes parlamenti üles viima riigilõivu määrad põhiseadusega kooskõlla. Samaaegselt saatis õiguskantsler konkreetse avalduse lahendamise tulemusena märgukirja justiitsministrile, paludes viia põhiseadusega kooskõlla kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ette nähtud liiga kõrge riigilõiv.[2]

Indrek Teder on seisukohal, et riigilõivude märkimisväärselt kõrge taseme tõttu ei ole juurdepääs õigusemõistmisele igaühele piisavalt kättesaadav. Õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse on aga üks põhiseadusega kõrgemal tasemel kaitstud põhiõigusi.

Riigikogul on õigus kohtule juurdepääsu kujundada ning kehtestada selleks erineva suurusega riigilõive ja menetlusabi saamise tingimusi. Kuid Riigikogu ei tohi seejuures põhiseadusega vastuollu minna. Riigilõivu suurus peaks ka ära hoidma kergekäeliselt või pahatahtlikult esitatud kaebused ja hagid. Milline on konkreetsel juhul mõistlik ja mõõdukas riigilõivu suurus, on seadusandja määrata. Kuid riigilõiv ei tohi olla ülemäära kõrge ning mõjutada inimest loobuma oma õiguste kaitsest juba enne vaidluse algust või vaidluse keskel ainuüksi seetõttu, et ta ei suuda riigilõivu tasuda.

„Riigilõiv ei tohiks olla nn keskmise Eesti ettevõtte või inimese jaoks märkimisväärne. Ei tohi unustada, et riigilõiv on olemuslikult üksnes piirang, mitte aga takistus kohtusse pöördumisel,“ üldistas õiguskantsler ettekandes Riigikogule. „Olukord, kus loobutakse riigi tegevuse õiguspärasuse kontrollimisest või oma rikutud õiguste kaitsest ainuüksi ülemäära kõrge riigilõivu tõttu, on õigusriigile lubamatu,“ märkis Teder.

2011. aastal on õiguskantsler esitanud Riigikohtule juba 7 arvamust, millest 6 puhul leidis, et riigilõivu suurus ja/või menetlusabi piirangud on põhiseadusevastased. 2011. aastal Riigikohtule esitatud arvamustes on õiguskantsler leidnud riigilõivuseaduse vastuolu põhiseadusega näiteks juhul, kui inimesel tuli kohtule riigi tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamiseks summas 2 784 489 krooni tasuda riigilõivu 130 000 krooni, maksusumma 7 496 182 krooni vaidlustamiseks tasuda riigilõivu 15 000 krooni ning tsiviilvaidluses apellatsioonkaebuse esitamiseks hagihinna 639 116,48 euro puhul tasuda riigilõivu 66 592,16 eurot. Samuti leidis õiguskantsler, et riigilõivu suurust 1 464 599,97 krooni (93 884,60 eurot) arvestades on seaduse säte, mis välistab mis tahes menetlusabi saamise füüsilisele isikule juhul, kui menetlus on seotud tema majandus- või kutsetegevusega, ülemäärane ja seetõttu põhiseadusega vastuolus.

Vaadates teisigi täna kehtivaid riigilõivuseadusega kohtumenetluse jaoks ette nähtud riigilõive, ei ole tõenäoliselt suur osa neist põhiseadusega kooskõlas. Probleemsed on avaliku võimu kontrollimisel halduskohtusse pöördumiseks ette nähtud riigilõivud.

Õiguskantsleri ettekannet Riigikogule ilmestab hästi ka õiguskantsleri poole pöördunud avaldaja juhtum, kes loobus kohtutäituri tegevuse vaidlustamisest kohtus, kuna temalt nõuti 1000-kroonise riigilõivu maksmist 312,15-kroonise nõude arutamise eest. Tegemist oli 9,75-kroonisest tasumata postikulust, millest avaldaja enda väitel teadlik ei olnud, 312,15-kroonini suurenenud kohtutäituri tasuga. Kuigi 1000 krooni (alates 01.01.2011 63,91 euro) näol ei ole tegemist üldises plaanis väga suure summaga, on see kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks siiski ülemäära kõrge.

Raskekahurväe kõminale andis lisa ka Riigikohtu esimehe järgmine sõnavõtt. Läti põhiseaduskohtu 15. aastapäeva puhul 29. septembril korraldatud konverentsil peetud kõnes[3] kordas Märt Rask Riigikogu ees öeldut, et Eestis on riigilõivu tase Euroopa Liidu kõrgeim. Riigilõivude rutakas tõstmine majanduskriisi ajal tõi kaasa olulisi probleeme õigusemõistmise tagamisel. Riigikohus on korduvalt tunnistanud konkreetses asjas nõutud lõivu põhiseadusevastaseks ning sarnastel kaebustel ei näi lõppu tulevat enne, kui seadusandja viib riigilõivud kooskõlla põhiseadusega. Ülikõrged riigilõivud ei ole kohtusse pöördujate arvu vähendanud, kuid kohtumenetlus on muutunud oluliselt aeglasemaks ja keerukamaks. „Ilma kohtuvaidlusteta ehk ilma kohtuliku kontrollita loome soodsa pinnase „tugevama õiguse“ tekkeks, mis ei pruugi kokku langeda seadusandja tahtega,“ rõhutas Riigikohtu esimees.

Viited

[1] Kokkuvõte viidatud kohtulahendite seisukohtadest on avaldatud järgmises artiklis: Robert Sarv. Riigilõiv kui trahv kohtusse pöördumise eest? – MaksuMaksja, 2011, 6/7, lk 34-39. Riigikohtu esimehe ettekanne on avaldatud sama artikli lisana.

[2] Õiguskantsler: liiga kõrged riigilõivud rikuvad põhiõigust kohtusse pöörduda. Õiguskantsleri Kantselei 27.09.2011 pressiteade. – www.oiguskantsler.ee .

[3] Riigikohtu esimees kõneles Lätis kriisiajal lõivude tõstmise kogemusest. Riigikohtu 29.09.2011 pressiteade. – www.riigikohus.ee .

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Lasse Lehis

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Lemoine Estonia otsib RAAMATUPIDAJAT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

11. detsember 2017

Uudised

Tööriistad