Nõude võõrandamise maksustamine käibemaksuga

Nõude omandamine nimiväärtusest madalama hinnaga koos riski ülevõtmisega ei ole käibemaksuga maksustatav teenus. Nii sedastas Euroopa Kohus oma 27.oktoobri otsuses, mis käsitleb käibemaksuga maksustamist nõuete võõrandamisel.

Nõude võõrandamine on oma olemuselt faktooringuleping.  Faktooringulepingu mõiste on sätestatud Võlaõigusseaduses, mille §256 kohaselt “Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub:

1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või
2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.“

Seega esineb põhimõtteliselt kahte tüüpi faktooringlepinguid: krediidi tüüpi ja ostu tüüpi (nimetan seda tüüpi faktooringut edaspidi ehtsaks faktooringuks). Krediidi tüüpi faktooringuleping on oma sisuliselt laenu andmine müügiarvete tagatisel. Faktooringfirma tasub koheselt kliendile arved, küsib finantseeritud summadelt intressi ning juhul kui ostja osutub maksejõuetuks või ei tasu nõuet muul põhjusel, siis loovutab faktooringfirma nõude kliendile tagasi.
Teist tüüpi nn ehtsa faktooringu puhul omandab faktoor nõude nimiväärtusest odavamalt võttes üle ka nõude täitmata jätmise riski.

Regulatsioon Eesti Käibemaksuseaduses

Käibemaksuseaduse §12 lg (10) kohaselt: „Faktooringuteenuse maksustatav väärtus on lepingutasu ja arvete käitlemise tasu.”  Muid spetsiifilisi faktooringut puudutavaid sätteid Käibemaksuseaduses ei ole. Lepingutasu ja arvete käitlemise tasu on iseloomulikud krediiditüüpi faktooringulepingule, kuid mitte ehtsale faktooringule. Seega on käibemaksuseaduses olemas erisäte krediiditüüpi faktooringulepingu puhul, kuid ehtsa faktooringu kohta erisätet ei ole.

Võib argumenteerida, et juhul kui nõude võõrandamise leping ei näe ette lepingutasu ega arvete käitlemise tasu, siis maksustatav väärtus puudub ning ehtsa faktooringu puhul ei esine peaaegu kunagi käibemaksuga maksustatavat sündmust. Samas ei ole faktooringtehingute maksustamine sugugi nii üheselt selge. Antud teemat on käsitlenud Riigikohus ning Euroopa Kohus on sellel teemal vastu võtnud vähemalt kaks otsust. 

Riigikohtu ja Euroopa Kohtu seisukohad

Kohtuasjas 3-3-1-47-10, 12. augustil 2010 selgitab Riigikohus, et „rahalise nõude loovutamise või võla ülekandmise korral toimub tasu eest teenuse osutamine vaid sellisel juhul, kui rahalise nõude eest tasutav või saadav summa erineb rahalise nõude nimiväärtusest nõude või kohustuse ülemineku hetkel.“ 
Riigikohus viitab Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-305/01, „milles on selgitatud, et nõuete omandamine (faktooring) kujutab endast ettevõtluse käigus teenuse osutamist, kui faktoor võtab oma kliendilt üle nõuete sissenõudmise ja laekumise riisiko. Tegemist on võlgade sissenõudmise teenusega, mille käibemaksuga maksustatav väärtus on omandatud nõude nimiväärtuse ja selle nõude eest kliendile tasutud summa vahe.“

Siit tekib loogiline küsimus: kas juhul, kui nõue omandatakse nimiväärtusest väiksema summa eest, tuleb nimiväärtuse ja tasutud summa vahet käsitleda alati käibemaksuga maksustatava teenusena? Niisugune tõlgendus on kerge tulema eelkirjeldatud kohtuasjade põhjal.

Euroopa Kohtu uus otsus ehtsa faktooringuga seoses

Lähtudes kohtuasjast C-305/01 tõlgendas Saksa maksuamet asjaolusid just eelmises lõigus kirjeldatud viisil. Vaidluse teine osapool, Saksa fakooringfirma GFKL Financial Services AG (GFKL edaspidi) niisuguse tõlgendusega ei nõustunud ning asja lahendati Euroopa Kohtus. 27. oktoober 2011 avaldati vastav Euroopa Kohtu otsus C-03/10. GFKL oli omandanud 70 laenulepingutest tulenevat nõuet hinnaga ca 50% nende nimiväärtusest ning võttis täielikult üle ka nõuete laekumata jäämise riski.

Euroopa Kohus selgitas, et käibemaksuga maksustatava tehingu eeltingimuseks on pooltevaheline tehing, mis näeb ette ühele osapoolele tasu maksmist. Käibemaksuga maksustamise tähenduses on teenus osutatud ainult juhul kui eksisteerib juriidiline suhe teenuse saaja ja teenuse osutaja vahel ning nähakse ette teenuse osutajale tasu maksmine.

Ei ole võimalik niisugune situatsioon, et üks osapool on osutanud teisele käibemaksuga maksustatava teenuse, kuid teine osapool ei ole vastavat teenust soovinud ega saanud.

On üldiselt arusaadav, et näiteks AAA reitinguga võlg ning BB- reitinguga võlg on erineva väärtusega. Ka Euroopa Kohus asus seisukohale, nõuete müügihind väljendas nende nõuete tegelikku majanduslikku väärtust.

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-03/10  oli (minu vabas tõlkes): „Kui isik ostab maksehäiretega nõudeid hinnaga, mis on nõuete nimiväärtusest väiksem, võttes üle ka laekumata jäämise riski, siis niisugune tegevus ei kujuta endast teenuse osutamist Euroopa Liidu 6. Direktiivi mõistes, kuna nõuete nimiväärtuse ja ostuhinna erinevus peegeldab nõuete tegelikku majanduslikku väärtust nõuete omandamise hetkel.“

Kas tegemist on vastuoluga kohtuasjade C-305/01 ja C-03/10 vahel?

Ühel juhul väideti, et  käibemaksuga maksustatav väärtus on omandatud nõude nimiväärtuse ja selle nõude eest kliendile tasutud summa vahe ning teisel juhul väideti, et nõude omandamine nimiväärtusest väiksema hinna eest ei kujuta endast maksustatavat käivet.

Vastuolu siiski ei ole, kuna asjaolud olid erinevad.

Esimesel juhul toimus nõuete omandamine nimiväärtusega ning faktooringfirma esitas nõude müüjale arve komisjonitasu ja ka riskitasu eest. Nõude ostja osutas teenuse ning nõude müüja sai teenuse, mille suurus oli lepingus määratletud, teenuse osutaja esitas arve ning teenuse eest toimus tasumine (tasumise viis oli niisugune, et faktooringfirma maksis vastava summa võrra vähem).

Teisel juhul omandas faktooringfirma nõuded nimiväärtusest väiksema summa eest ning mingeid täiendavaid teenuseid ei osutatud. Asjaolud on mõlemal juhul selged, loogilised ja arusaadavad nagu ka mõlemad Euroopa Kohtu otsused, mis on internetis vabalt kättesaadavad.

Kuidas tuleks Eestis käituda?

Krediiditüüpi faktooringulepingute kohta eksisteerib Käibemaksuseaduse erisäte ning sellega ei tohiks probleeme olla. Kuna Eesti Käibemaksuseaduses ei ole mingeid erisätteid ehtsa faktooringu puhul ning Eesti Käibemaksuseadus on (või peab olema) kooskõlas EL 6. Käibemaksudirektiiviga, siis võib faktooringu (ehk nõuete võõrandamise) puhul lähtuda käibemaksuga maksustamisel kirjeldatud Euroopa Kohtu otsustest.

Nõude omandamine nimiväärtusest madalama hinnaga (ehtne faktooring) koos riski ülevõtmisega ei ole käibemaksuga maksustatav teenus. Niisuguse tehinguga võib, aga ei tarvitse kaasneda teenuseid, mis kuuluvad käibemaksuga maksustamisele.

 

Osale arutelus

  • Rein Ruusalu, Lemmi Kann

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad