25. oktoober 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas kallineva soojaga arvete suurenemist vältida?

Igaüks saab mõjutada , kui palju ja kui targalt ta energiat tarbib. Mida siis teha, et kasvavaid küttekulusid alandada? Kiireim ja lihtsaim lahendus on ülekütmise vältimine, kirjutab Energiasäästu blogis Marja-Liisa Alop, Eesti Energia energiasäästu valdkonna juht.

Reguleeri kütet vastavalt ilmale ja ilmaennustusele

Üks kiiremini tasuvaid kütte kokkuhoiu viise on reguleerida hoone kütteautomaatikat pidades silmas väljas valitsevaid ilmastikutingimusi ja ilmaennustust. Selleks peab hoones olema automaatsoojasõlm, mis võtab ilmajaamalt vastu infot oodatavate ilmastikutingimuste kohta. Nõnda asendatakse hoone välistemperatuuri anduri näit täpsema väärtusega, mis võtab arvesse lähiaja ilmastikumuutusi nagu näiteks päikesepaiste, tuule suund ja kiirus ning temperatuur, aga ka hoone asukohta ja seisukorda.

Ilmaennustusega arvestamise kaudu võib saavutada 10-15-protsendilise kokkuhoiu küttekuludelt. Peamiselt tekib see vältides ülekütmist kevadiste ja sügiseste päikseliste ilmade ajal.

Küta ainult siis, kui selleks on tegelik vajadus

Eramaju üldjuhul ei köeta enne kodust lahkumist, ega hoita soojana sealt eemal olles – see oleks ju raiskamine. Korterelamuid köetakse aga sageli sõltumata sellest, kas inimesed on kodus või kas korter on üldse parasjagu kasutuses. Rääkimata sellest, et päevaseks tööloleku ajaks võiks kütet maha keerata.

Tänapäeval on kütte reguleerimine tegelikult väga lihtsaks muudetud. Radiaatorile lisatakse termostaat, millega seadistatakse eluruumi tegelikule kasutusele vastav kütterežiim. Näiteks saab termostaadi programmeerida nõnda, et aktiivsem kütmine toimub hommikul enne ärkamist ja õhtusel ajal (näiteks ajavahemikul 16-24). Muul ajal töötab küte samuti, kuid vähendatud võimsusega. Sõltuvalt küttehinnast tasuvad termostaadid ära esimesel-teisel kasutusaastal.

Termostaatidele on võimalik üle minna ka suurtes paneelelamutes, kus on täna levinud praktika jagada küttekulusid ruutmeetrite alusel. Kuid suures korterelamus eeldab süsteemi rakendamine elanikelt kas väga head koostöötahet – sest kõigis korterites köetakse ühe režiimi alusel – või küttearve jaotamist vastavalt iga korteri tegelikule tarbimisele.

Et õiglaselt küttekulusid jagada, tuleb radiaatoritele paigutada küttekulujaoturid, mis mõõdavad eraldi iga radiaatori küttekulu. Seeläbi saab ühistu esitada korteriomanikele arveid vastavalt korteri tarbitud sooja kogusele. Sellise süsteemi paigaldamisel on eriti oluline korrektsete, maja arhitektuurist lähtuvate koefitsientide määramine korteritele. Vastasel juhul maksavad maja ääreosas või ülemisel ja alumisel korrusel asuvate korterite omanikud kinni suure osa keskosas paiknevate korterite küttekulust ja õiglust ei sünni.

Veelgi suurem potentsiaal energia kokkuhoiuks peitub maja terviklikus rekonstrueerimises.

Autor: Lemmi Kann, Bioneer.ee

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700